Kuidagi ei õnnestu süsteemselt blogipostitusi teha. Kas elu on kiirem või pöörleb maailm rutem? III aasta II kuu saigi otsa. Kelkida pole  midagi- kaal on kõikunud nagu kiigel. Kuu tulemus oli -400 grammi. Mõõtudest ei tasugi rääkida...( - 4 cm õlavarrelt on tegelikult ju hea, puusale +1 cm ja - 1 cm reielt) 

Ega pole eriti saanud ka kavas olla- taas kord lähetus. Läksin küll otselennuga, kus anti ka süüa, kuid lennujaamas pidin passima 1,5 tundi lennu väljumist ja kõht ajas oma joorupit. Kaotasin turvakontrollis Bulgaariast toodud lõhnapliiatsi- panin ta turvakilekotti kui vedeliku ja tõenäoliselt unustasin kasti. Kui otsima läksin, ei teadnud temast enam keegi. Turva tegi mulle ka "pistelist ja täiesti juhuslikku" püssirohu kontrolli- huvitav, et see juhuslikkus iga kord, kui ma lendama lähen minuga juhtub.

Tagasi tulek oli jube. Istusin II reas ja nägin, kuidas stjuardess hakkas murelikult kempsu uksest sisse piiluma. Siis helistas ta pilootidele ja kaebas, et keegi tõmbab iga natukese aja tagant kempsus vett. Samal ajal rullisime stardiraja poole. (Imelikku sumbunud lehka olin juba pikalt tundnud) Jäime seisma. Mõne aja pärast tuli lennujaama töötaja, vaatas üle ukse, siis tuli teine. Siis rullisime tagasi ootealale. Seal käis juba ka piloot lennujaama teenistusega rääkimas, sest "nad kohe üldse ei saa meie probleemist aru ja lubavad meil ära lennata". Nii möödus peaaegu 2 tundi. Vahepeal viisid töömehed ka pool kempsupotti minema. Vesi tuli ka põrandale. Stjuardess lohutas meid, et vaatame- vaatame. Siis telliti bussid ja mingi suurem spets ütles, et kemps vajab suuremat remonti. Algatuseks oldi arvamusel, et lihtsalt liiga palju pandi puhastusel vett ja piisab selle väljaimemisest. Siis läksime lennujaama tagasi. Reisijad jõudsid napilt kempsus käidud, kui väravateenistus midagi ütles ja kõik ajama panid. Tänu sellele, et meie grupis oli teadjaid, panime ka meie ajama ja olime infoleti juures kuskil viiendad. Aega läks meeletult- anti hotelli, takso ja uue lennu vaitšereid. Et segadus suurem oleks, hakkas Poola ka SMSiga uusi pileteid saatma ja need õnnelikud said eespool järjekorda takso ja hotelli. Uus lend tuli hommikul veidi enne 7 ja vahemaandumisega Viinis. Õhtul süüa ei antud. Hotell oli küll väga lennujaama ligidal, kuid miskipärast mu toas tuul tõmbas ja oli külm. Lennukis istusin tavareisijatega koos ja ei saanud süüa ega juua. Tallinnas maandusime 12 tundi peale esialgseid plaane... Nädalavahetus oligi mokas.

PS: Mees kiidab mu tahtejõudu taevani. Kassinooruk kosub ja kasvatab koera.

Miskipärast ei lase blogi pilte panna. Reedel üritasin postitust teha ja kustus kogu postitus.