Kaal ei lange - mis võib olla põhjuseks?

Kaal ei lange - mis võib olla põhjuseks
Kaal ei lange - mis võib olla põhjuseks?

Kaal ei lange – see on olukord, millega vahel seisavad silmitsi inimesed, kes on otsustanud ette võtta kaalulangetusteekonna. Esimese asjana oleks oluline selgeks teha, kas tegemist on tõesti kaaluseisakuga või ollakse lihtsalt liiga kärsitud ning on seatud liiga kõrged ootused. Üsna tihti tuleb ette, kui muretsetakse, et kaal ei lange, kuid olukorda süvenedes selgub, et tegelikult langeb küll, lihtsalt mitte nii kiiresti nagu oodatakse. Sealjuures on oluline aru saada, et kuude ja aastatega kogunenud kehakaal ei peagi minema nädalatega ja liialt kiire kaalulanguse tempo pole sugugi tervislik. Selleks, et säilitada võimalikult palju keha jaoks olulist lihasmassi ja mitte end vajalikest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest ilma jätta, on parim kaalulangetuse tempo 0,5-1 kg nädalas.

Kaalulangetusega alustamine

Kaalulangetusega alustades langeb kaal tihtipeale kiiresti, mis annab tavaliselt korraliku motivatsioonilaengu. Enamjaolt on tegemist siiski vee kaoga organismist. Põhjuseks on see, et glükoosi varud ladestatakse maksas glükogeenina, kus need on seotud veega. Kui toidus süsivesikute hulk väheneb, kasutatakse need varud ära ning selle tagajärjel vabaneb vesi ja see väljutatakse organismist. Hiljem kaalulangus aeglustub ja sageli inimesed arvavadki, et midagi on juba valesti. Kuid ei ole, sest nagu eelpool juba mainitud, tervislik ongi langetada kaalu rahulikus tempos, 2-4 kg kuus.

Võib ette tulla aga ka vastupidiseid situatsioone – inimene alustab kaalu langetamisega, kuid kohe esimestel päevadel või nädalatel ei langegi kaal kolinal. Kindlasti ei tohiks hakata kohe kaloraaži veelgi vähendama, vaid tuleb anda kehale harjumiseks aega. Kaalunumber ongi kõikuv suurus ja sõltub palju toitumisest ja hormoonidest, millel on suur mõju organismis olevale vee kogusele. Kui isegi kaalunumber ei muutu, ei tähenda see, et kehasisene rasv ei vähene. Sealjuures võib abiks olla ka mõõtude jälgimine, need võivad vähenda ka siis, kui kaalunumber ei muutu.

Lühiajalised kaaluseisakud

Kui kaal siiski on tõesti seisma jäänud, siis tuleks selgeks teha, kas tegemist on pikemaajalise seisakuga või püsib kaal paigal vaid päeva-kaks. Selleks, et mitte lasta tujul langeda lühiajaliste seisakute või isegi tõusude pärast, oleks oluline vältida igapäevast kaalumist. Kaaluda on soovitatav üks kord nädalas alati samal päeval, hommikuti pärast ärkamist ja tualetis käimist. Tuleb jälgida üldist trendi, mitte igapäevaseid muutusi. Kaalulangus ei olegi kunagi täiesti sirgjooneline, vaid see ongi kõikuv ning see on täiesti normaalne. Lühiajalist kaaluseisakut või tõusu võivad põhjustada mitmed tegurid nagu näiteks:

  • Naistel lähenev menstrualtsioon – kehas suureneb progesterooni tootmine, mis suurendab ka aldosterooni tootmist, mis omakorda põhjustab vee ja naatriumi peetumist organismis
  • Liigse soola tarbimine – organism peab soolade konsentratsiooni lahjendamiseks vett kinni hoidma ning tagajärjeks ongi veepeetus
  • Vähene vee tarbimine – kui vett ei jooda, salvestab organism seda, mis on
  • Seedeprobleemid – kui muret teeb kõhukinnisus, siis suurenenud soolemass takistab kaalu langemist

Pikaajalised kaaluseisakud

Pikemaajalist kaaluseisakut võivad põhjustada jällegi sellised tegurid nagu näiteks:

  • Treeningutega alustamine – organism tõmbab lihasrakku vett sisse ning selle arvelt võib kaal paigal püsida või isegi tõusta
  • Liiga suur kaloridefitsiit – kui päevane energiatarbimine on viidud liialt madalale, siis see põhjustab ainevahetuse aeglustumist ja viib keha säästurežiimile
  • Toitainete defitsiit – kui süüakse liialt ühekülgset toitu või on kaloraaž liiga madal, võib tekkida toitainete puudujääk. See mõjutab hormoonide tasakaalu ja kehas toimuvate protsesside toimimist ning seeläbi on kaalulangetus takistatud
  • Stress või muudatused elukorralduses – pingeline aeg ja stressirohke periood, sealhulgas liigne muretsemine kehakaalu pärast takistavad kaalu langust, kuna kehas toodetakse rohkem stressihormooni kortisooli. Selle üks peamistest funktsioonidest on tõsta veresuhkru taset, et keha saaks energiat stressi põhjustava olukorraga toimetulekuks. Veresuhkru taseme tõusuga toodetakse organismis ka rohkem insuliini, mis hoiab kehas rasva kinni ja soodustab selle juurde salvestamist
  • Ebapiisav uni – väsimus ja vähene uni mõjutavad hormoonide - greliin ja leptiin - tööd, mis samuti pärsivad rasva põletust ja suurendavad söögiisu
  • Kaaluseisak ehk platoo - kaalulangus pole kunagi sirgjooneline, vaid ongi nii öelda trepikujuline. Platoo tekkimise aeg on individuaalne, kuid see võib tekkida umbes kaalulangetuse kavaga alustamise kolmandal-neljandal nädalal või kui on mingi suurem hulk kilosid juba kaotatud. Platoo on tingitud sellest, et kehale on antud vähem kaloreid ja kehatalitlus on läbi teinud kohanemisperioodi ning tuleb toime ka väiksema kalorite hulgaga. Niisugune platoo võib kesta isegi 2-3 nädalat
  • Kaalulangetuse menüüst mitte kinni pidamine – kui on otsustatud kaalu langetada ja valitud endale vastav menüü, siis tuleks sellest ka kinni pidada. Amps siit ja lonks sealt ning mõni patupäev vahele võib tulemust päris olulisel määral mõjutada

Mida teha, kui kaal ei lange?

Seega, kui on tekkinud olukord, et kaal ei lange, tuleks mõelda, mis eelpool nimetatust võiks olla selle põhjuseks ja püüda olukorda parandada. Naistel omalt poolt pole menstruatsioonieelse kaalutõusuga suurt midagi teha, kuid see on õnneks lühiajaline ja möödub iseenesest. Kuid selleks, et ei kimbutaks kõhukinnisus, tuleks jälgida, et toidus oleks piisavalt kiudaineid. Selleks tuleks tarbida rohkem teraviljatooteid, värskeid puu- ja köögivilju ning kaunvilju. Soolestiku tervisele mõjuvad kindlasti väga hästi ka hapendatud toidud. Piisav vee joomine aitab vältida olukorda, kus keha hoiab vett kinni, samuti aitab piisav vedeliku tarbimine vältida kõhukinnisust.

Kui on alustatud treeningutega ja kaal seisab või isegi tõuseb, siis tuleb lihtsalt treeningutega jätkata. Kui keha harjub uue olukorraga, hakkab veekaal kaduma. Peab olema kannatlik, kuna selleks võib aega minna kuni paar nädalat. Samuti tuleb lihtsalt samas rütmis jätkata, kui on tekkinud kaaluseisak ehk platoo. Sellel perioodil pole kindlasti tarvis hakata kohe kaloraaži langetama, vaid on otstarbekas suurendada veidi kehalist aktiivsust, kui pole just eriti liikuva eluviisiga oldud. Mõne aja (2-3 nädala) pärast peaks kaal hakkama jälle langema. See aeg tuleb üle elada ja olla järjepidev.

Kui on aga tekitatud liialt suur kaloridefitsiit ja kaal jääb seisma, siis pole õige tegu kaloraaži veelgi langetada, vaid seda tuleb tõsta. Tuleb jälgida, et päevane kaloraaž ei oleks alla põhiainevahetuse. Liialt madal kaloraaž ei pane lihtsalt kaalu seisma, vaid võib kaasa tuua ka mitmeid terviseprobleeme. Muresid ei põhjusta ainult liiga suur kaloridefitsiit, vaid ka liialt ühekülgne toitumine, kui see on kaasa toonud toitainete puudujääke. Kuna ka see võib takistada kaalu langemist, siis on oluline hoida oma toidulaud võimalikult mitmekesine ning tarbida toite võimalikult paljudest toidugruppidest.

Ja sugugi mitte vähemtähtsamad on stressist hoidumine ja piisav uni. Stress muudab meie kehas paljude hormoonide tootmist või toimimist, seega võib see salakaval ja justkui nähtamatu tegur vägagi takistada meid meie eesmärkide saavutamisel. Kui elus on pingeline aeg, siis tuleks püüda stressi maandada mõne lõõgastava tegevusega. Näiteks käia massaažis, lugeda lemmikraamatut, jalutada, minna joogatrenni, õppida mediteerima või lõõgastuda vannis. Lisaks on kindlasti oluline ka anda kehale puhkust ning selleks võimaldada endale igal ööl 7-8 tundi und.

Samuti on vahel vaja üle vaadata oma tegutsemine, kui on seatud eesmärgiks kaalu langetamine. Kasutades toitumiskava tasub vahel nii öelda peeglisse vaadata ja olla enda vastu aus, kui täpselt on sellest ikka kinni peetud. Inimesed on erinevad ja mõni ei peagi täpselt näpuga järge ajama, kuid kui tekib kaaluseisak, siis kindlasti tasub alati ka see nüanss läbi mõelda ja üle vaadata.

Lõppude lõpuks tuleb meeles pidada, et kaalulangetus ei ole sprint, vaid maraton ja jooks ei käi sugugi sirgel teelõigul vaid kurvilisel ja käänulisel teel. See vajab tahtejõudu ja pühendumist. Teekond tasub alati jagada etappideks ja olla iga etapi läbimise üle uhke. Ja kui satubki kivi jalanõudes hõõruma, siis tuleb sellest lahti saada, kui kukutakse vahel kõhuli, siis tuleb püsti tõusta ja edasi liikuda. Sest jooks käib parema tervise nimel ja see pingutus on seda väärt!

Kasutatud allikad: ajakiri Toitumisteraapia

Kommentaarid

Uuemad enne

Kommentaarid puuduvad.

Lae alla Fitlap toitumiskava äpp IOS või Android telefoni jaoks

Google play
App store