Nimelt, hakkasin siin ükspäev mõtlema, et paljud inimesed kurdavad motivatsiooni puuduse ja saja muu probleemi üle, et nad ei saa ennast hetkel kokkuvõtta. Isiklik arvamus on mul see, et paljud lihtsalt ajavad  motivatsiooni puuduse ja mitteviitsimise ehk laiskusega segamini.
 
Enda kaalualandamise teed alustasin tegelikkuses juba aastaid tagasi kui võtsin alla -30kg. Antud protsessil polnud tegelikkuses kedagi kõrval, kes annaks motivatsiooni, motiveeriks ja suunaks sellel teel. Absoluutselt kõikide tõusude ja mõõnadega pidin üksinda toime tulema. Võin öelda, et antud periood oli hea õppetund terveks eluks, et pean vaid ise enda peale lootma jääma kui soovin midagi saavutada.
 
                                                       
Olen päris tihti kuulnud erinevate probleemide korral, kuidas inimesed ütlevad motivatsioon kadunud; andke motivatsiooni; kus te võtate selle jõu jne, ma reaalselt pooldan südamest nende inimeste toetamist ja reaalselt õigele teele surumist ja pressimist. Kui inimene vajab seda tõukamist, mis paneks teda õigele teele sammuma, siis tuleb seda teha kindlasti. Ma võin öelda, et ma olen üks nendest inimestest, kes utsitab ja surub tagant inimest, et hakkaks enda unistuste poole pürgima, kaua ikka ta räägib nendest?! Tegutseda on vaja, mitte hädaldada.
 
Aga tagant surumisel ja nn. motivatsioonil on suur point taga, inimene peab õppima sellest kõigest kui teda suunatakse ja motiveeritakse enda unistuste poole liikuma. Ei tohi jääda lootma, et teised inimesed annaksid motivatsiooni ja ärgitaks neid ellu terve elutee. Kui jääda teiste abile vaid lootma, millal inimene õpib ennast kuulama ja õppima? Kui me jäämegi teiste abi peale lootma vaid, siis ausalt öeldes sellest ei tulegi midagi välja ja olemegi abitud.
 
 
Kuidas mina ennast motiveerinud olen?
Aastaid-aastaid tagasi, noore ja lollikese mõistusega oli, et kui kõhnaks saan siis tuleb ka peiks mulle kuskilt taevast alla lennates :D Ausalt öeldes, kõige idiootsem motivatsiooni allika mõtlesin endale, mis reaalselt ei huvitanud ega toiminud minu peal. Aga hiljem kui mõtlesin kaalulangetamisele tõsiselt, hakkasid tulema ilusad riided, ilus mina-pilt, tähelepanu jne. Ma reaalselt vihkasin kunagi kui keegi minust pilti teeb, nüüd vaid poseeriks. Nüüd kui läksin kava peale, jäid need motivatsiooni allikad teisejärguliseks. Jäi vaid siht silme ette ja vaid edasi pürgimine paremuse poole, teen seda vaid parema enda nimel.
 
Praeguseks hetkeks on siht silme ees aga ka motivatsiooni allikad olemas. Näiteks motivatsiooni purk, riided, komplimendid, rõõm ja energia! :)
 
Aasta alguses, üle pika aja tundsin reaalselt, ma enam ei jaksa ennast motiveerida ja jaks on otsas, tahaks vaid nutta ja süüa. Ütlen ise endale, ''Carolyn sa oled nõrk kui sa seda veel tahad teha.'' Otsisin igalt poolt ´´andke motivatsiooni; toetage mind; tehke midagi et ma kaalu kaotaks´´. Kui ma tavaliselt ei kurda ega räägi inimestele sellest, siis võtsin ennast kätte ja rääkisin lähedasele inimesele, mis südamel on. Mis mul kaotada on? Kui ma suutsin südamelt ära rääkida, mõistsin kõik on vaid minu mõtlemises kinni. Mis motivatsiooni ma teiste käest otsin, kui see kõik minu sees olemas, mul vaid vaja see ülesse leida! Ma saan teistelt otsida eeskuju, et saavutada tulemused, mitte motivatsiooni.
 
Lisaks mõistsin tol korral, et omada juba toitumis- ja treeningukava, toorained millest toitu valmistada ja ostetud valmis spordiklubi pääse aga neid ei kasutagi on puhas laiskus. Inimesele on kätte ulatatud võimalused aga neid ei kasutata. Tekib küsimus, palju sa siis tahad enda ideaal kaalu saada? Olen isegi sellistes võimalustega olnud aga kasutamata jätnud enda laiskuse pärast.
 
 
Kui ma kahtlen enda motivatsioonis või tahan saada uut laengut, mõtisklen nende üle. Proovige ka teie ehk on abiks? :)
 
1) Kui väga ma seda tahan? Kas antud tegevus muudab minu elu paremaks ja väärtuslikumaks? Loomulikult kui ta muudab, siis on see suur või minu suunas. Kui soov seda saavutada, siis piirid pole enam olulised.
 
2) Kui sa ei tea millal alustada ja kuidas, siis alusta kohe ja sellest, mis tundub õige! Ära lükka homsesse, üle homsesse või esmaspäevaks. Päevade edasi lükkamine viib sinu soovitud tulemust veel kaugemale, tuleb lihtsalt mõttetult aega juurde. Mida enam sa lükkad edasi seda raskem võib sul olla alustada.
 
                                                             
 
 
3) Kas ma võidan sellest miskit? Esialgu tuleks iseendaga kooskõlastada  nn. lepingu. Ma räägin päris tihti iseendaga ja arutlen, millised on need õiged valikud mulle. Küsin endal, mida ma võidan sellest ja kas selle saavutamisega kaasneb miskit, mida ma tahan. Oleme ausad, kui me juba tahame midagi ja oleme pingutanud juba, siis on sellest palju võita ja kasu veel suurem!
                                                                  
 
4) Üksluine ja igav tegevus? Kõik on peas ja ümberplaneerimise oskuses kinni. Mina ausalt öeldes ei suuda ühte ja sama tegevus teha pikemas perioodis- igaaav ning tekib laiskus. Mida ma siis teen? Õues mul igav jalutada näiteks? Kõrvaklapid kaasa- muusikat kuulata või siis minna looduspildistama, hea tegevus. Kui need ka ei köida, sõida näiteks linnas elades bussiga teise linna otsa ja hakka tagasi kõndima, äkki avastad linnaosast miskit mida ennem ei teadnud. Uus park?  Mul ja sul ning paljudel teistel on võimalus enda igav ja üksluine tegevus muuta huvitavamaks!
 
5) Step by step! Mõtlen maratonide peale, ''oh nad nii treenitud ja heas vormis, mina ei suuda seda kunagi''- Halloo, ükski inimene ei sündinud kohe maratoni jooksma kui sünnitustmajast välja tuli. Ei tohi tormata ja mõelda kui pole ühe nädalaga saanud maratoni vormi, et nüüd maailma lõpp. Iga asi saabub omal ajal, ei tasu loota tulemus tuleb nüüd ja kohe praegu kui alustad. Iga asi vajab välja töötamist, harjutamist ja õppimist. Mida järjepidevamalt töötada, seda kindlam on tulemus tulema ja samuti püsivam. Eelkõige õpid iseennast tundma.
 
                                                         
 
Need on vaid vähesed punktid mida ma enda peas läbi töötan kui tunnen vajadust enda motivatsiooni kergitamiseks või siht tahaks veits nihkuda. Lisaks annab nn motivatsiooni turgutust lähedaste ja sõpradega kokkusaamised, hea muusika, vaba aeg, magamine, tervislik toit, õnnelik olemine. Tegelikult annab motivatsiooni juurde kõik mis teeb õnnelikuks! Kõik asjad toetavad üksteist ja aitavad kaasa. Motivatsioon on inimeses alati olemas, mida tuleb aegajalt sütitada ja särama panna uuesti. On olemas raskemaid ja kergemaid aegu, kuid lõppude lõpuks tuleb iseennast leida selle segaduse keskelt. Sa võid tunda, et sa ei jaksa kui reaalsuses sul pole aimugi kui paljuks sa võimeline oled ;)
 
 
 
 
Kuidas Sina ennast motiveerid?