Ta langeb siiski...

Tere armsad võitlejad!

Nädal kulgeb omasoodu... tööd-tegemised ja trenn, trenn, trenn. Ma olen väga-väga rahul just trennidega.
Kõht hakkab lauaks kiskuma, mis näeb välja päris ahvatlev. Kui selle istmiku ka nüüd trimmimaks saaks pisut...
See, et ma olen ilusasti kavas püsinud on mu kaalu ka vaikselt langema pannud. Eile juhtus selline äpradus, et üle pika-pika aja juhtus minu lauale shokolaad. Seda pole ma tõesti juba väga kaua maitsenud, no kohe nii kaua, et ei mäletanud peaaegu maitsetki. See lõhnas nii ahvatlevalt ja lihtsalt vedeles seal (oleks siis, et rahvas oleks selle kiiresti pintslisse pistnud nina alt ära, onju) ja ma sain aru, et seekord läheb siiski asi käest ära.

Ohates võtsin kalkulaatori ja arvutasin välja palju 1 shokolaaditükk kaloreid annab ning maksimaalse koguse, mille olen nõus ära sööma ilma, et hiljem peaksin "silmi peast nutma". Selleks osutus 5 shokolaaditükki ca 200 kcal ja need ma ka ära sõin. Muus osas püsisin ilusti kavas edasi. Kokku see tähendab "hüvasti peatsed miinus 200 grammi" mida ma nii väga igatsen. Ma olen nii-nii lähedal unistuste numbrile 5 kaalul, mida ma elu sees pole näinud. Eile hommikul oli sellest puudu täpselt 200 grammi. Täna muidugi nii roosiline pilt ei olnud ("aitäh" shokolaadi toojale). Ega midagi, veel rohkem trenni. Ootajale on aeg teatavasti pikk aga küll ma selle numbri ära näen. Ta juba virvendab uduselt, küll ta tuleb.

Nii nagu ma ootan seda number viite, nii ootan ma ka suve. Kallis rahvas, kas te olete juhuslikult kursis, kas suvi sel aastal kavatseb meie maile ka tulla või käibki kaarega ümber? Mida põrgut, juunikuu hommikul on viis kraadi sooja?!
Nagu topin lapse riidesse ja mõtlen, et kas täna jälle peaksin ahju kütma, tuba rõske ja tuul ulub akna taga? Hea peremees ei aja koeragi õue - minu jalutuskäikudel on küll praegu kriips peal. Trennidega on vähemalt vedanud, sai ikka õues teha ja lausa kaela midagi ei sadanud. Vilets ilm ajab hullud mõtted pähe, jah, ma lähen nüüd suvel sauna. Kardan, et see ei ole viimane kord sel suvel kui nii edasi läheb... Harilikult ju kes ikka suvel nii väga saunatada tahab kui just mõni pidu või eraldi pesemise ettevõtmine pole.

Selle nädala menüü oli ilusti nagu rusikas silmaauku - ei pidanud väga keeruliselt kokkama ja aega sai kõvasti kokku hoitud, raha samuti. Proovin järgmises nädalas sarnase teha, seda enam, et mul on nüüd paariks nädalaks külaline, kes ka süüa tahab. Eks topin tema ka kavasse, silmnähtavalt on tal vaja ka kaalust alla võtta ja mitte vähe. Õnneks ei pea ma talle aru andma, mida ma talle sisse söödan - temal on põhiline, et noos oleks nina ees ja võimalikult palju ja maitsev. Koostis teda küll ei huvita (või noh, mida rammusam - seda uhkem, anna ikka liha ka ;) aga Fitlapis lihaga probleeme ei ole ju mingisugust).

Täna on hea vaikne päev ja üritan siis natuke hinge tõmmata ja lihtsalt olla. Sellist aega peab ka olema, eriti kui kogu aeg on olnud kiire-kiire-kiire. Mulle meeldib vahel lihtsalt olla ja asju läbi mõelda. Jooksu pealt nagu üldse mõte ei jookse, muudkui saaks see asi tehtud ja too asi tehtud. Aga enne ja pärast analüüsimiseks peaks ka aega olema. Tänapäeva inimeste suurim probleem ongi vist ajapuudus. Ja vaikuse puudus. Igal pool on lärm, tuleb keegi koju - jälle lärm, sest telekas/raadio lükatakse käima ja kui mitte seda siis mõni mäng või video... Siis hakkab koer haukuma ja siis kääksatab mõni uks, keegi suristab blenderiga või keerab mingeid kruvisid.
Millal sa nii omaenda mõtteid kuuled? Inimese vaim jääb üsna kängu kui ei leidu nädalas hetkegi enesesse süüvimiseks. Mitte asjata ei ole vaikuses viibimine üks jooga osa. Inimene on tervik - keha, mõtted, tegevused - peaksid olema tasakaalus. Nii nagu meie toitki, eksju. Kui miskit läheb tasakaalust välja ja pikemalt siis on tagajärjeks üks või teine häda.
Selle, vaimu ja sisu, kipume me sageli ära unustama.