Tere tänast!

Eile jälle hakkasid lihased mind kiusama. Neelasin BCAA alla ja täna juba parem. Ausalt ma pean seda ikka tablettidena ostma, sest see pulber on nii rõvedalt hapu, et ma tõesti vägistan need 10 grammi endale sisse. No mis sa hädaga teed?

Hommik algas sellega, et sõin peedisalatit kodujuustuga ning üks lõhetükk kõrvale. Kõht on ikka veel täis, täitsa lõpp. Peaks midagi sööma aga no ei taha... Ma usun peale trenni on pilt juba teine. 

Täna saab üks lõbus trenn olema. Vihma ju kallab. Eile tuli mõte, et seoks vihmavarju kuhugi õlgade külge või midagi... HAHAHA! Ulme-mõte, muidugi lendab see esimese vähegi aktiivsema sammuga minema. Vett ma ei karda aga see vesi lendab ju suhu ja silma ja siis see muda ka veel... Treener käskis miskised kummikud Maximast osta aga sobivad olid täiesti otsas. Vähemalt meie numbrid. Ega midagi, leotame oma saapaid ja kraevahet edasi siis.

Mingil hetkel tahtsin kirjutada trennist lähemalt. Huvitav on, et iga kord kui trenn algab on mul tunne nagu poleks iial varem seda teinud. Ja siis peale 10 minutilist soojendust hakkab nagu istmik vormi võtma ja üsna normaalselt liikuma. Trenni lõpuks istub kõik nagu valatult ja järgmine trenn kordub sama. Vahe on ainult selles, et iga trenni lõpuks on osavust ja kindlust aina rohkem. Seda on nii näha kui tunda. Tegelikult tahaks, et see tunne jätkuks kohe ka järgmise trenni alguses aga võta näpust... Ma peaks vist treenima 24/7 siis ei kaoks tunnetus ära. laugh Seda muidugi naljalt ei jaksa eriti keegi. Tean, et mõnedes soojemates maades olla kombeks, et pannakse algaja 9 tunniks liikuma ja pärast ei saa ta muidugi enam kõndidagi. Viiaksegi "kanderaamil" puhkama. See eest on asi selge ka kohe. Ma kujutan ette seda tunnet mis jalgades on. Ilmselt õudne, kujutlege kui teete trenni nii palju, et pärast ei saa sammugi enam teha.

Meie treener vist armastab väga magusat. wink Täna on plaanis magus reede. Kuigi keegi eriti kukkunud ei ole, on plaanis, et kõik toovad/teevad midagi magusat. Eks ma siis küpsetasin kodus ühe shokolaadikeeksi  

ja mingisuguse biskviidi banaanitordi aluseks, millest siis laps selle tordi kohapeal valmis keerab. Õnneks mu "multikas" sai püstitatud ülesandega lõdvalt hakkama, minu tööks oli vaid tainad kokku segada. Tõsi, keeksi sisse panin suhkru asemel steviat aga shokolaadist ma loobuda ei saanud (ehkki oleks tahtnud) - ei tahtnud retsepti muuta, nagunii läheb ju teistele lauale ja ise kui üldse siis pisikese tükikese maitsen. Lasku teised hea maitsta!

Aah, et miks just laps? No sellepärast, et tema on seal treeninglaagris kus minagi trennis käin. Eks neil on magusal reedel siis lõpetuseks veel tegemist. Meil on muidu ka väga põnev, sest me teeme trenni koos ja oleme vanuse vahele vaatamata väikest viisi konkurendid isegi. Ma arvan, et lapsel on väga lahe kui "mutt" sama asja ajab. laugh Meil on millest rääkida.

Külmkapis leidub veel kalasuppi ja sinkvorsti, makarone ja peedisalatit, seega mingisuguste söökide pärast minu pea küll ei valuta. Jogurtitest ja banaanidest rääkimata. Ma pakun, et vajaduse korral saaksin kuu aega rahulikult hakkama ilma poes käimata. Või noh äkki ostaksin piima?

Seekord siis tsau-plau ja homsete kirjutisteni. 

MD