Tere head lugejad!

Kevad on täies õiguses õuele saabunud. Tõsi, ilmateade lubab veel paar nädalat jahedust aga tegelikult on ju kevad siiski kohal - kraadiklaas ja aken ei valeta. Kevad on minu jaoks nagu uus aasta, see ongi uus aasta, uus algus. Kes küll mõtles välja, et uus aasta algab keset talve, detsembripimeduses?! Ei linnupojad ega karupojad ka näe ilmavalgust veel sellel ajal, onju. Ei, uus aasta algab ikka kevadel, uue päikesega! Nii on see alati olnud minu jaoks. Ja selle aasta kevad on veel eriti eriline, sest (mitme ja selle) aasta pikkune pingutus on vilja kandnud, uued kõrgused ja sihid seatud ning perspektiiv paistab juba väga päikeseline. Lisaks isiklikele saavutustele pakub head meelt ka uus töö. Nagu nõiaväel otsustas käesoleva kevade algul mu arvuti piisavalt ära väsida (ja ei olnud enam mõtet koormata, nagunii ta ei jaksa) - sai siis kogu info välja võetud ja arvuti kenasti lapsele järelkasutamiseks antud - surfamiseks ja mängimiseks hea küll. Muidugi ei saanud ma ju ilma arvutita jääda, ostsingi uue. Tööga seonduvat infot ei hakanud ma kohe tagasi valama. Läks aga mööda kõigest nädalake, poolteist ja selgus, et mu kauaoodatud-unistatud hetk ongi käes - sain hoopis uue töö, sellise mida mitu aastat juba lootsin saada! Hüvasti, vana teave, uinu aga vaikselt väliskettal edasi. Uus aasta, uus töö, uued mõtted, uus arvuti, uued kodumasinad, uus keha, uued riided ... kõik, kõik on uus aprillikuus! Nüüd tuleb uusi lilli ka aeda istutada ja uusi reise ette võtta ja voilaa - elu seesama lill! laugh

Sünnipäev on ka mul aprillis - jah, on aasta uus aprillikuus!

Lubasin eelmises postituses, et kaalun ennast. Ma tegin seda täna. Tulemused rõõmustasid mind kauni miinus poole kiloga. Iga pool kilo on minu jaoks väga suur asi, sest maha on vaja saada veel vaid 4-5 kg.

Kuna mu magusaisu sai nädalavahetusel maha löödud laugh siis ei olnud mul üleüldse mingisugust isu. Eile oli asi koguni nii sant, et mul oli ülimalt paha tuju (tervislikel põhjustel - nagu me, daamid, ütleme), kõht tühi ja söögiisu null. Selline kompott on tappev, eriti mu pereliikmetele. Peale pikka piinlemist ja ajude väänamist jõudsin järeldusele, et ma vajan järjekordset annust hirssi. See paistab Fitlapiga juba igakuiseks naiselikuks traditsiooniks saama. Nagu kuu seis on vilets, nii kohe on vaja hirssi süüa... Huvitav, ma pean hirsi omadusi uurima, et mis see võiks tähendada... Sõin oma hirssi ja mõtlesin: nagu arst oleks retsepti välja kirjutanud, see on täpselt see mida ma vajan!

Hirsi kohta leidsin selle, aitäh postitajale: https://www.fitlap.ee/blogi/kasutaja/retseptiblogi/hirss-on-kasulikum-kui-me-arvatagi-oskame/

Hommikul (peale mõnusat välja magamist) oli olukord 180 kraadi teine, isu, tuju, jõud - kõik tagasi.

Treener sõitis jälle ära ja tänane trenn lükkub homsesse. See paneb mind nägu krimpsutama. Tõesõna, tahaks minna ja teha asi ära lihtsalt ilma treenerita. Kahjuks ei tohi. sad

Eks siis nokitsen kõiki koduseid asju ja võtan ehk väikse jalutuskäigu ette. Näiteks juuksurisse. Saab vähemalt 5 km ikka jalge alla, asi seegi. Noh ja näis siis, kuidas edasi... Seni kirjutamiseni!

 

Aga Teie olge ikka mõnusad ja postitage, mis te teete ja kuidas edenete. Loeme huviga.