Helgemaks ja kergemaks

Heia-heia, ilusat talve!

Niisiis. Suusasaapad on leitud. Hurraa. Kurvastusega pean tõdema, et lapse saapad on väikeseks jäänud ja kuna tahtsime kahekesi minna suusatama siis pean enne veel leidma talle uued kui tema ka suuskadele saan. No muidugi võiksin üksi ka ju minna aga kuidagi hale on teda maha jätta, et emme saab ja sina ei saa... Ootan siis veel paar päeva.

Olen väga rahul praegu. Söögiisud on kontrolli all. Jube vastik oli sel talvel olla. Kuna kõik oli nii tasakaalust väljas siis oli pidevalt üks suur võitlus oma isudega. Ja kogu aeg oli nälg ka. Täiesti jube. Praegu saan sellest palju paremini aru, kui palju ma kannatasin tegelikult. Nüüd on nii mõnus ja hea kerge olla jälle. Nagu alati Fitlapis. Kõht täis, isuga on kõik korras, ei mingit nälga ega mingit raskustunnet. Energiat jääb ülegi ja oh-issand-küll-ma-olen-jälle-inimene.

Eks ma vaikselt kokkan jõudu mööda aga kuna kogu aeg on kiire taga siis naguniigi ei jõua kõike pildistada ega üles märkida. Ma isegi ei ürita. Peaasi, et kavas püsin - see on kõige tähtsam. Käigus on kõik "päästeretseptid" nagu õun ja juust, omletid ja pudrud ja igasugu inglise hommikusöögid, kartul hakklihakastmega... Mõnda asja teen ette, mõnda asja katsetan ja mõnda lihtsalt kiireks maiuseks, midagi mis on kallis aga head maitse pärast väärt. Nii, et jah - retsepte seinast seina. Täna õnnestus lapsele auk pähe rääkida, et kuna smuutides saab samuti ju asendusi teha - tulgu teeme koos tema asendused ära, mis talle maitseda võiks. Ma nimelt tahan temast smuutisõbra teha. Hoiab kõhu head ja paremat täis ja kiire teha ka. Sinna saab ju sokutada puuvilja ja ka köögivilja sekka - vitamiine ka veidi lapsele. See oleks suur asi, elame-näeme. Jälle sai poodi nädalane tellimus saadetud, menüü valisin vähe kergema, et segaseks ei peaks ennast kokkama.

Meie hoolealusel lasin ta pojal "kõvasti ajusid loputada" et saaks kord majja ükskord nende süsivesikute, valkude ja rasvadega! Siis tehku ise mis tahes - kokaku või ärgu kokaku, aga toitained olgu tasakaalus ühes nõutava hulga kaloritega! Vaatame, mis saama hakkab, olgu ta kasvõi kavast väljas... ;)

Pool kilo on minult sulanud, lihased on jumalast haiged (ja taevale tänu mul on siin "lihaste kiirabi" ikka käepärast) - trennis läheb väga hästi (3x üle õla) ja kõik on nagu hästi...

Huvitav, et meeleolu kipub kõikuma. Olen viimaste päevade jooksul vast paar korda pisaraid valanud. Suht tühjast-tähjast no, et - ahh, nagu naised ikka vahel on, pirtsud... ;) Panen selle puudulike kalorite arvele. Muud ei oska öelda. Aga võibolla ka mingisugused hormoonid kõiguvad. Tegelikult ma seda üldse ei salli - jõudu on küll aga silmad pihus! No mis see siis olgu?! Teate ehk selle vastu retsepti, naised, ae?