Märkasin, et keegi ikka loeb mu blogi. See on tore, Ma muide loen ise ka teiste postitusi, ainult ei kommenteeri. FB-ki kommentaarid pole just mu lemmikkirjandus,  Teadmatus on selle nimi, ei taha et keegi ära tunneks, et keegi mind teaks. Ma ise küll vähemalt üht blogijat tean. 

Praegu tahaks magama minna, Kuid ei saa, sest blogi tahab kirjutamist. Kirja pean panema täna patupäeva. Abikaasaga kahekesi ajasime üjele dzinnile päkad silma. Nii tore on aeg-ajalt end täis kaanida, Mitte küll mõistuse kaotuseni, sest ma ju kirjutan, kuid natuke siiski. Loodetavasti pole päris seosetu jutt.

Tänane söök. Hommikul soe einevõileib juustu ja singiga, See käis nii, et pistsin kõik vajaliku võileiva grilli vahele. Hea ja mõnus. Lõunaks mingi kohupiimakreem, Suure valgusisaldusega, magusainetega. Maasikamaitseline. Vist oli "Tere" oma. Võib-olla ka mitte, kes seda enam mäletab. Prügikast on ka töö juures laua all, muidu võiks pakendit uurida. Õhtusöögika  siis dzinn, valge viin ja Cola limonaadi klaasitäis. Kuna ma siiski kirjutan siin praegu, polnud kogus nii suur, et täiesti pildituks muuta, kuid piisav, et kerge joove tekitada. Pildituks mitte. Kuid on mõnus end aeg-ajalt turgutada alkoholiga. Patupäev kirjas igal juhul...

Kas neid on saanud liiga palju viimasel ajal? Äkki ongi?

Mure on mul ju ka. See pisike ameerikamaa lapselaps. Eile tehti jälle operatsioon, juba teine... seedimine ei hakanud tööle, miski tropp oli ees. Ma ei suuda ikka veel uskuda, et temaga, minu pisikese lapselapsega on nii juhtunud.. Kole lugu. Ajab kohe muret uputama, aidata ka ei oska ja ei saa.... Eile oli tütar veel postitanud pildi, kus pisitüdruku lemmikmeeskond, ameerika jalgpalli oma, külastas teda palatis. Hulk noori spordimehi väikese tüdruku juures palatis. Ta oli niiii kohkunud näoga, kuid samas ka väga õnnelik. Jälle pean mõtlema raha peale. Neil seal ju pole nii, et kõik tasuta, haiglasoleku eest tuleb maksta. On küll mingi kindlustus, kuid nagu tütar mainis eile, läheb ikkagi maksmiseks, seis umbes 50:50-le. 

Abiellus küll ameeriklasega, kuid miljonäriks ei saanud - nii võiks asja lühidalt kokku võtta. Seega, kuna kõik säästud kuluvad haiglasoleku kinnimaksmisele, ei tule nad ka järgmisel aastal siia Eestisse, ta pole siin juba 10 aastat olnud, viimati nägi eestimaad aastal 2007, kümme aastat tagasi....

Nii purjus, nii purjus, aga nüüd lähen tõepoolest magama, aitab naljast - head und kõigile lugejatele!