Maainimese rõõmud. Olen täna tööl hoopis teises raamatukogus, kui tavaliselt. Kahjuks otse poe kõrval. Rahvast käib siin imevähe, kevadised tööd suunavad maainimese hoopis teise kanti. Kes veel raamatuid loeb, kui õues päike paistab. Ajakirjandus pasundab ikka, et kui sulgeme maapiirkonnas kooli ja postkontori ja pangakontori ja ka raamatukogu, siis kaovad inimesed sealt. Mulle küll tundub vastupidi - need asutused sulgevad uksed, sest inimesi-külastajaid-lapsi pole. Siinset raamatukogu pole ka justkui vaja eriti. Niiiii vähe külastajaid, üks vanem meeskodanik võttis paar ajalehte, mõni mutike viis ära lemberomaani ..... 

Praegu näen aknast, kuidas nad kogunevad siia hoopis kala-autot ootama, mis pidavat igal reedel käima. See tekitab palju rohkem elevust. Olen läbi lugenud kõik värsked ajalehed, eilsed lehed, raamatu võtsin kodunt kaasa, sest siin sellist pole .... Igav, kohati .. käisin poes.

Poeskäik lõppes sellega, et taas siin pisikese poes polnud eriti midagi mõistlikku osta. Saagiks rosolje. Ja jäätis. Nüüd istun ja toksin siin päevaaruannet. Ega polegi enam midagi teha, tuleb see patune päev kirja panna. Mis sellest järelejäänud päevaplaanistki siis enam kinni pidada!?. 

Köögiviljasupp ehk leevendaks, aga ma nüüd ei teagi, kas perekond on selle ära söönud, tõde selgub alles kodus.

Aga eilsest veel. Ostsin mingist netipoest siis istutuskastid, no on ikka imeteod küll. Öeldakse, et põhja vaja panna mingi riie, et rohi läbi ei tuleks. Aga siis ta ju jääb kole madalaks. Juurikatega asju ei saagi niimoodi panna. Juba porgand ise võib kasvada pikemaks, kui see 30cm. Jätsingi selle kanga esialgu panemata ja ajasin mulla kenasti laiali. Ju ma siis teen ümber, kui asi liiga lappesse läheb. 

Ise loll. Pildilt paistis kast ilus ja tugev ja kena - tegelikkus, mingi õhuke laud. Immutatud küll jah, aga ega selline asi vist üle kolme aasta vastu ka ei pea. Näis.

Eks ma ole ennegi "tarvilikke asju" ostnud. Hiinast. Internetipoest. Näiteks kohe meenub (sest koristasin siin üleeile oma riidekappi), kuidas tellisin ilusa triibulise sini-must-valge seeliku, numbriks minu mäletamist mööda 48. Ega ma mõõte muidugi ka eriti ei vaadanud, kuid see seelik on kitsas vöökohast isegi mu XS mõõtudes tütrele. Seega inimene ei õpi oma vigadest ja ikka vahetpidamata astub ämbrisse. Eks mul ole teisigi selliseid hiiglapõnevaid oste olnud, netist, mis kohale jõudes osutuvad tõeliselt jamadeks. 

Niipalju siis täna Fitlapist ja valmis kavast ja plaanist. S...tagi ei tulnud välja, aga homme on ehk parem päev.

P.S - kalaauto on kohal, järjekord lausa.... Siin ikka elab inimesi?