Tahaksin nüüd pasundada - ta liigub! Jälle. Noh, olgu pealegi, et vaid -300 grammi. Ehk siis üle mitme aja - 75,4 kg tänase hommikuse seisuga. Tore ju, mulle meeldib see väga. Siinne kaalukalender muidugi märgib ikkagi, et saavutan oma soovkaalu seekord alles jõuludeks, las ta siis olla. Jõulud on ka tore aeg.

Lisaks - ma ei ole olnud eeskujulik, eriti, vähemalt enda arvates. Koolis on või õigemini oli pudrunädal. Käisin siis minagi seda putru maitsmas - kõik ju kole tervislik tänapäeval, egas mannaputru ei tohigi vist pakkuda? Igal juhul sain maitsta kolmel hommikul mingit helbeputru, arvatavasti mitte ainult kaerahelbed, kindlasti miskid täistera või neljavilja või mis iganes, kuid tore oli igal juhul. Ei oska öelda, kui paljud lapsed pudruhommikuid kasutasid ja kas muid täiskasvanuid peale minu veel sinna sattus. Mina vähemalt ei kohtunud ühegi õpetajaga, kuigi kutsuti kõiki maitsma.

Põhisõnum on hoopis see, et kuigi ma kodus sõin sel nädalal hommikuti vaid ühe juustu ja majoneesiga leivaviilu, siis puder tuli lisaks. Hoolimata sellest, mu kaalunumber siiski vähenes.

Lugesin just veidi aega tagasi "Naistelehte". Seal räägib üks proua oma soengumuudatusest. Aga ta põhjus on väga naljakas. Ta kirjeldab, kuidas "elu helded aastad andsid juurde kubatuuri" ja kuidas ta nägi välja nagu "nupuga kohvikannusoojendi". Pikad juuksed krunnis tegid teda siis selliseks. Minu meelest väga tore võrdlus see elu helded aastad ja kubatuur. Eks siinsetel kribajatel ole kõigil see kubatuuri probleem ju.

Mina siis täna - saavutusi polegi, sest see hommikune number vajab ju tähistamist. Üks ilus karamellijäätis .... aga nii hea üle pika aja. Lõunasöögiks üks õun ja rosoljet veidi, lisaks see jäätis. Õhtuks olen plaaninud kalkunisüldi. Grammid vaatan hiljem. Üks 330 grammine karbitäis on ilmselgelt liiga palju. 

Eile ostsin poest oma "väikestele" lastele Halloweeni komme. Poeg, kes siiani ikka armastas komme, käskis mul nende kommidega oma toast kaduda, XXS tütar loomulikult ka komme ei söö - läheb ju paksuks. Ise ma ju ka ei tohi süüa neid, tundub nüüd, et neist kommidest jätkub järgmise aastani. Kõik, peale mu abikaasa on kuidagi hakanud oma kaalu pärast muretsema, mis see siis nüüd ometi on - kas tõesti rannahooaeg juba läheneb? Mis minusse endasse puutub, siis olgu selle rannahooajaga kuidas on, mul kuidagi igal sügisel, kui koduse suvise supipoti juurest tööle lähen, tekib põletav soov kaaluga tegelema hakata. Tegelen siis, ja nii igal sügisel ....