Kõigepealt suur tänu kommenteerijale - tütarlapsele, aitäh soojade sõnade eest...

Muidugi muretsen, iga päevaga järjest rohkem, ma ei saa teisiti lihtsalt. Ta on ühel pildil koos presidendiga,  vist prindin selle pildi enda jaoks.  Olen märganud, et kodus olles jälgin teda körvalt, pidevalt, salaja .... minu ilus pikk  poeg,  kauaoodatud... loodetavasti kohtume poole aasta pärast. Nii peab lihtsalt minema või ma ei oska edasi elada.  Issand, kui koledad mõtted,  aga hirm on, suur hirm....

 

Olgu, las praegu olla selle asjaga nii kuidas on, muuta midagi ma ei saa. Aga muide, täna olen küll söönud korralikult. Ei ühtki, kohe mitte ainumastki eksimust. Hommikul munaga ja majoneesiga rukkipala. Lõunaks Profeel kohupiimapasta, magusainetega, õhtuks plov sealihaga.  Hilise söögi jätan vahele, kõht polegi tühi, veel. See sealihaga riisisöök, koguse ma muidugi enda jaoks kaalusin, üldise koguse, kuid täpsemalt palju oli riisi ja palju liha jääb natuke selgusetuks. Koguseliselt tegin kolmekordse portsu. Noh nii enam - vähem läks täppi.  Ja see kohupiimakreem, suurendatud valgusisaldusega, tegelikkuses ikka üsna p..sa maitsega, et mitte öelda - täiesti maitsetu. Järgmisel korral peaks mingeid marju või banaani juurde segama. Isegi tilga piima või keefiri lisamisest oleks abi, teeks natuke vedelamaks.  

 Üleüldse peaks järgmisest aastast ühe oma paljudest töökohtadest kukele saatma, sest on see ikka hea mõte kogu aeg tööl käia ja vaid üks vaba päev nädalas?  Et oma lapsi teenida? Küll nad saavad ise hakkama.  Kodus olemisest oleks ehk natuke ikka kasu ka.  Raha tuleks küll vähem, ehk,  kuid aega kodu jaoks rohkem. Saaksin koristada ja süüa teha, poleks vaja osta nii palju poolfabrikaate,  viinereid, vorsti jne.  Kõigil oleks parem.  Kui noorem olin, veidi, sai tehtud käsitööd, nüüd ei jätku selleks ka aega.  Mul on põhiliseks ajaks kodutööde tegemisel hommik, kella 5-st kella 7-ni.  Selle aja jooksul saab tehtud ettevalmistus õhtusöögiks, kaasa pakitud endale ja abikaasale lõunasöök ja lastele, kes pole hõivatud kooli või tööga saab samuti tehtud päevane söök. Mis siis imestada, et igal võimalusel ehk kui ma kuhugi tegevusetult istuma jään, vajub silm kinni...  Raamatuid tahaks lugeda, rohkem kui praegu. 

Üsna negatiivne postitus sai kokku, kuid meeleolu on lihtsalt selline momendil.

14879, selline oli mu blogi lugejate arv - niiiiii palju, kas Fitlapil ongi nii palju kasutajaid?  Uskumatu