Lõpuks ometi olen terveks saanud. Mis nali see ometi on? Mina, kes ma tavaliselt üleüldse haige ja palavikus ja nohus pole, olen nüüd põdenud vahelduva eduga juba kolm nädalat. Alustasin köhaga, lõpetan nohuga. vahepeale muid asju ka nagu palavik ning peavalu.

 

Loen, et on kuulutatud välja tasuta kasutusaja saamise võistlus. Vaevalt, et mina mingeid taolisi tulemusi oma blogi kirjutades saan, et kuhugi jõuda, mulle sobib tasapisi ja tasahilju ka. Ilma suure kärata. Kirjutada ikka proovin, kui aega ja võimalust on.

Nende paljude päevadega, mil olen haiglane olnud, olen ikkagi jõudumööda enesega tegelenud. Tantsimisest olen kokku puudunud kolmel korral, siis olin ikka nii läbi, et ei suutnud end liigutadagi. Tööl käisin siiski edasi, paar päeva vaid sain lühemalt ja varem koju. Nii halb on ikka haige olla. hea, et mul kodus need plikuskid on, kes suure hulga kodutöid tegid ise ära.

Ja kehakaaluga on nii, et ikka viimased kuus veel vaja ära saata, siis olen rahul.

Hommikusöögiks täna: üks keedumuna, natuke 3% majoneesi, kaks viilu saibi. Lõunaks köögiviljasupp. Õhtusöögiks kartul ja kanafileetükikesed tomatipüreest ja maitseainetest ja hapukoorest tehtud kastmes. Hiline söök saab olema õun ja pähkleid natuke, retseptist pekaanipähklid mandariiniga.

Endiselt naudin retseptides tuhnimist ja toiduainete vahetamist. Mistahes retseptist saab vahetusi tehes oi kui palju uusi variante!!  Oleks vaid võimalusi neid kõiki ka katsetada. Ma olen selline lihtsate ja kiirete roogade pooldaja, sest kes jõuab päevade kaupa pliidi juures vahtida? Seetõttu enamasti valin väheste komponentidega road. Ikka hommikuks võileib või mingi puder, lõunaks liha või kala või süldilõik, kõrvale kartuleid, makarone, riisi, tatart. Hommikuks ma juba tean, et näiteks saibi saan võtta kaks viilu, grammid võib-olla ei lähe kokku üks-ühele, sest viilud pole ju täpselt grammipealt ühesuurused. Ei lase end segada sellest. Retsepti riivjuustust ja majoneesist olen nüüd täiendanud. Kui sinna juurde panna näiteks tillukesi paprikakuubikuid, muutub maitse palju paremaks. Ostsin isegi uue rösteri, nüüd nii mõnus oma kaks leivalist üles soojendada, kate peale ja anna aga minna!

Isegi tihased säutsuvad õues kevadiselt ... see kauaoodatud kevad vist hakkab liikuma ikka siiapoole. Sõjaväepoeg juba kirjutas Liibanonist, et kui ta 75 päeva pärast (umbes) koju tuleb, läheb hirmsaks istutamiseks, saatis mulle mitmeid laadakalendrite linke - seega kohe läheb mölluks! Kergem kere oleks igal juhul positiivne asi, siis kergem maad kaevata ja laatadel hulkuda. On ju?

Nüüd suundun oma lemmikpaika, retseptide lehele. Muidugi pean häbiga tunnistama, päevik taas täitmata, vist juba terve kuu pole ühtki rida sinna kirja pannud. angry