Sain eile oma postitusega valmis kenasti ja asutasin tööle minema. Õues nii kena libe, et lausa lust. Eriti noorematele inimestele, mulle mitte nii väga. Aga ma tegin oma liulaskmise ikka kenasti ära!! Siuh ja sirakile!!  Vanaeit tegi enne lõplikku kukkumist veel paar peenemat poosi, lootsin ikka tasakaalu säilitada , kuid ei sest tulnud midagi välja. Ikka pikali, mis pikali. Kaasa aitas vist ka see, et teised saapad jalas. Talinas hambaarsti külastades said jalad nii märjaks, et hommikuks polnud saapad veel kuivanudki.  Vaatasin pärast kukkumist ringi - ega keegi ei näinud, kuid ei, tänav oli tühi.

Õhtul kodus avastasin, et vasak jalg oli põlve juurest ikka päris sinine. Oma mäletamist mööda kukkusin ikka pooleldi seljali, kuidas see jalg küll seestpoolt ja põlve juurest siniseks sai siis? Müstika. Õnneks sukad ja kondid jäid terveks.

Eilne söömine läkski nii nagu plaanis. Lõuna ajal jagasin oma sulajuustupaki pooleks, teise poole sõin täna. Juhuslikult oli saibi kotis neli viilu, need sain kaheks päevaks samuti jagatud. Õhtuks hapukapsasupp. Tänaseks on see otsas, kahjuks.

Täna hommikusöögiks rukkipala koos einesingiviiluga ja must kohv. Lõunaks eilsed jäänused, kuid õhtut ei teagi. Näis, mis lapsed välja mõtlevad, tütred nimelt. Ühest küljest on muidugi tore, kui nad miskit vaaritavd, teisest küljest jälle pole söögitegu minu kontrolli all. Aga küll ma midagi leian.

Jõuluvanale kirjutada Fitlapi pikendamise asjus - jah, tõesti, äkki polekski kõige halvem mõte. Muidu käivad kõik ja uurivad - noh, emps, mis sa jõuludeks tahad ka? Kui ma vastan tagasihoidlikult, et ei-ei, mulle polegi midagi vaja, teil ka raha vähe ju... siis aetakse rind ette ja öeldakse - noh, nende jõulukinkide jaoks ikka on midagi. Igal aastal üks ja sama jutt. Sel aastal nüüd pole seda kõige rahakamat last kodus, muidu see poeg alati kruvis jõulukinkide hinna nii lakke, et kui mingi kolme-eurise asja ostsin, läks kingisaaja nägu kõverikuks. Ma olen vähemalt tütardega saanud hakkama nii, et pakis oleks hästi palju pisikesi asju. Küünelakke, šokolaadi, mingi pisike mänguasi, võimalikult kirjud sokid - soovitavalt veel varvastega sokid... hobustega kalender.... Nagunii ei oska nende soove täita. Seekord on vähemalt kaks asja küll soovitud - rahakott ja käekell, kuid mul on ju 7 eri inimest, kellele kinke teha! Möödunud aastal sai iga laps mingid naljakad sussid. Neid oli tegelikult ka vaja, sest põrandad on külmad meil. Sel aastal oleks näotu sama teha. Raamatute üle oleks vähemalt minu lastel, mul endal ja ka abikaasal küll hea meel, seega see Prisma imelik reklaam on meile pigem naljakas. 

Aga nüüd varsti koju - kahe tunni pärast....