Kolmkümmend, siiski vaid päevi mitte kilosid.

Proovisin peegli ees selga oma äsjaostetud kleiti. Vaatepilt, mis avanes, oli jube. Justnagu sardell, kõht ees ja ripakil. Lihtsalt kole. Ma ei tea, mis on juhtunud, motivatsioon kadus peale kahte nädalat. 

Mõtlesin küll, et noh see üks päev patustamist ei tee veel midagi, kuid võta näpust - sellest ühest päevast on saanud nüüdseks juba kolm nädalat. Lihtsalt ei suuda end kokku võtta. Ja kaalu ongi juurde tulnud, kindlasti oma viis kilo.

Kole!! angry

Jube!! angry

Õudne!! angry 

Vastik!! angry

Võiks küll öelda, et mis see vanaeit enam siin muretseb, olgu rahul sellegagi. Aga ei taha ju .... tahaks ka veel kena olla ... jaksaks paremini asju teha ja oleks mugavam ning kergem liikuda ... On ju? surprise

See kõik oli eile. Täna hommikul otsisin uuesti välja oma söögimärkmed - neid juba suur märkmik täis - ja ikka ja jälle proovin uuesti. Muidugi tuli välja, et kodus polnudki mingit põnevat valikut, mida süüa ja mis sobiks ka.

Viimane heeringas koos kahe viilu leivaga läks kaubaks. Päris hea. Lõunaks valisin kanasingi - terasepiku - sulatatud juustu - värske kurgi. Ikka jälle võileib, ilma võita, õnneks. Õhtuks teen maksakastet tatraga, lisandiks peedisalat. Juba käisin poes, asjad töö juures külmikus ootamas. Päris hilja teen lahja keefiriga kama. Kohe teen plaanid ka homseks ära, sest ilmselgelt jääb keedutatart natuke üle. Äkki saab mingiks salatiks kokku keerata, näiteks.

Üleüldse selle söömisega on ikkagi veel nii, et kahjuks söön ka silmadega palju. Juba eile, kui koolis pakuti praetud-paneeritud kala kartulitega ja kaalika-ananassisalatiga, oli see mulle selge. Ma ju tean juba ammu, et ei tasuks liiga palju toitu tõsta, kuid see ahnus ja toidu kena välimus eksitasid mind taas. Kolm poolikut kartulit suure kalatükiga oli ilmselge liialdus. Lisaks ei suutnud keelduda jogurtismuutist, mida meie kokad ise teevad. Eilne smuuti sisaldas mingeid rohelisi taimi, piparmünti kindlasti mitte, selle tugevat maitset oleks tunda olnud. Mis see oli, ei teagi. Aga muidu mõnus jook. Kõhutäis sai kokku ikka tugev ja mehine. Kaloreid võib-olla polnudki nii palju, kuid kogus oli liiga suur.

Ma ju tean seda kõik. Ega`s ma esimest korda ei ägise.... Seda koolimaja toitu saan siiski õnneks kasutada vaid kaks korda nädalas, muul ajal muud toidud.

Kohe lähengi lõunale, milleks saab siis võiku olema. Koos piimakohviga, ilma suhkruta. Kuidas küll kaaluda oma toitu? Vist lihtsam leivaviilud ja singiviilud üle lugeda ja paki kaal nende arvuga jagada. Sulatatud juustu oli mäletamist mööda kolm teelusikatäit. Mis mõõt on lusikatäis? Kuhjaga? Triiki?

Panen siis õhukese kihi. No nii, töökaaslane tuli tagasi. Nüüd on minu kord laugh