Kirjutasin uue postituse, ja jälle, juba kolmandat korda tekst kadus. Järele mõeldes - äkki kadus ta siis, kui korraks  avasin uue akna, et pojaga rääkida. Jah, poeg on elusalt ja tervelt kohale jõudnud, internetti on olemas, saab sõnumeid vahetada. Üks mure vähem ..

Tänane päev algas kohe hästi, söök kõik paigas, pattu ei teinud või kui tegingi siis niiiiiiii pisinatukese nagu mõni pisike kaneeliküpsis. Hommikusöögiks oli kaerahelbepuder, 8- viljaline,  lisandiks segasin sisse sulatatud juustu. Kohe oli hoopis teine minek. Kogus vast miskised 250 grammi kokku, või kuhugi sinnakanti. Lõunasöögiks köögiviljasupp. Siin kehtib ütlus, et süüa tuleb ikka täie raha eest, ehk siis taas - kui olen raha maksnud, tuleb kõik ära süüa, kaasaarvatud magustoit. Kuna supp oli ju köögiviljadega, oli magustoit ka.menüüs.  Nimeks - põngerjate amps.  Koosnes mõnest küpsisest,  jogurtist ja vaarikatest. Õhtusöögi olid tütred seekord teinud, kuna mind polnud kodus. Külastasin hambaarsti. Aga söögiks oli tatrapuder, kotlett ja püreesupp. Mulle pakuti kõrt, supi söömiseks ... on alles tüübid, no mul ju ikka veel on mõned hambad. Abikaasa soovitas süüa  viinamarju - vanal inimesel pidavat olema vaja vitamiine süüa. Nad nagu oleksid täna kokku leppinud minu mõnitamise.

Homme igal juhul võtan kaasa sedasama kaerahelbeputru, mis tänagi oli. Isegi kohvivalmistamise asjad. Loobun ja saadan kukele ühised kohvitamised töö juures. Nemad, seal, näivad arvavat, et töö ongi kogu mu elu!  Juba tekkis vaidlus, kes kuipaljj kohvi on ostnud. Tundsin end sügavalt solvatuna, sest mina olen seal majas tööl vaid kaks päeva nädalas, seega joon ka vaid kaks tassitäit ära. Nüüd hakkan enda jaoks ise tegema, võivad sisse soolata oma kohvi. Ma saan hakkama.. Tegelikult, kui päris aus olla, siis ega mulle seal enam väga ei meeeldigi, töökaaslastega saan küll läbi, jah, kuid  ikkagi, mingi ebameeldiv tunne on kuklas. 

 

Püreesupiga saab minu poolest kasvõi terve päeva plaanitada, mõnus laiskus pealegi.  Varsti mõtlen läbi homse uue plaani.