Ilma pealkirjata

Ei panegi pealkirja, seekord.

Mul pole ühtki uut ega ka ühtki uuemat uudist. Ikka vanad asjad. Viimasest postitusest varsti oleks juba kaks kuud saanud... Olen ikka laisk küll!!

Kirjutanud pole, aga pole läinud mööda siiski mitte ainustki päeva, mil ma oma keha ja vaimuga ei tegeleks, või noh vähemalt ei mõtleks tegelemise peale. Muutusi võrreldes kahe kuu taguse ajaga pole toimunud, erilisi. Riided on samad - pole suureks jäänud ega väikseks muutunud, mis on ju positiivne, tegelikult. Kahjuks ainult minu algne soov juba jaanuari lõpuks näha kaalul vähemalt 69,9 pole täitunud. Põhjuseid ei hakka siin ette lugema, iga siinne kaaskannataja-kaasvõitleja teab neid niigi. Eks igaüks ole omamoodi hakkama saanud.

Seega siis - jälle ronin rongile, tasapisi, sest suveni on natuke aega, küll saan oma liigsete viie ja pisut enama kiloga ühele poole. Tunnen, ausõna, puudust oma retseptikogumikust, mis hakkaski tolmu koguma.

Söömisega on siiski veidi raskusi. Mingid asjad endiselt kohe üldse ei sobi - võtan suutäie ja juba maos keerab kõik. maovähk, mis muud!                 Tegelikult ikka ei ole. Olen kõikidest sõeluuringutest alati korralikult osa võtnud, iga tervisetõendi jaoks arsti juures käinud. Viimane peenike asi, mis sai tehtud, oli soolevähi sõeluuring (tore söögiisu jutt). Seega selle häire põhjused on kusagil mujal. Peas, hammastes.... kus iganes.

Kuna see päevikusse uue postituse tegemise mõte tuli just äsja, siis mingit kava tänase päeva toidu kohta pole kusagilt võtta. Tean vaid seda, et hommisöögiks olid kaks singiga sepikuviilu, mõned viinamarjad ja jupp melonit. Nüüd siin närin küüsi, sest sööki tööle kaasa ei võtnud. Poodi ka ei tahaks minna, mis sellest, et see asub kohe siinsamas, kümne sammu kaugusel. Veel 4 tundi ja olen kodus. Sealt ikka leian midagi, näiteks on külmkapis läätsesuppi ja kartulipüreed, hapukapsast, ikka veel sinki... Isegi ehk mõned viinamarjad. Kusjuures eile sai ostetud - no olid ikka jõmakad küll! Suured ja roosad, imemaitsvad. Hea meelega oleks kogu kilo ära söönud, kuid ei teinud seda siiski!

Suur laps, kes on viimased kuud mul tööpäevadel usinasti toitu vaaritanud, sõidab nädalaks välismaale, suvitama, nüüd pean ise hakkama plaani pidama. Kusjuures see pole üldse nii kerge, sest minu tööpäevad on pikad. Loodetavasti ei lähe asi poesalati ja viinerite peale. Tähendab - mina ise ei ole suuteline enam poest ostetud salatit sööma, samuti on viinerid vastunäidustatud. Seevastu juust läheb hästi, kohe väga hästi. Nii et hommikul vara pean hakkama vaaritama ja siis õhtul on soojendamise vaev.

Nüüd lähen tänast õhtusööki kokku panema, ikka siia, retseptide nurka...