Et kõik ausalt

Et kõik ausalt ära rääkida…. siis ei olnud eile see kõige parem päev. isegi päevik jäi täitmata. Blogi jäi kirjutamata…. sada häda juhtus. 

Esiteks juhtus see, et pea valutas. Mingi väga imelik valu, peanahk puudutades hell ja valus, silmad kipitavad, süda klopib sees ja teeb muid imelikke vigureid. Magada ka ei saa hästi. Kui öösel mingil põhjusel üles ärkan, olenemata kellaajast, siis enam magama ei jää. Nii palju mõtteid hakkab peas keerlema.

Näiteks täna. Suur poeg läks kuhugi pittu õhtul – ta ju läheb kohevarsti sinna Liibanoni. Täna ju tööpäev, mis algab minul 7.45, kodunt äraminek tavaliselt 7.25 koos abikaasaga. Tütar läks kuhugi Tallinna ja ka alles täna hommikul tuli tagasi. Nii ma siis olin öö läbi mingis poolunes oma hella peaga. Ikka mõtted keerlesid selle ümber, et ega ta jommis peaga kuhugi ära ei eksi või midagi muud temaga ei juhtu koledat. Alles hiljuti ju leiti üks noormees … surnult. Minu poja on küll 25, aga kui kari noori mehi pidu paneb, on raske öelda mida ja kui palju juuakse. Lisaks veel täiesti tundmatu võõras koht.

Ootan telefonikõnet ja ootan. No ei tule. Juba saatsin tütrele sõnumi, et tule kiirelt koju, autojuhti vaja, kes vennakesele järgi läheks. Lõpuks pool 7 siis helistab – ema, kas saad tulla?

Kas jäi mul muud valikut, kui autorooli karata ning sõit ette võtta. Umbes 120 km sõitu, edasi-tagasi, tööle ka vaja jõuda… Alustuseks muidugi vaja poeg üles leida, sest mina teda õhtul ära ei viinud ju sinna tundmatusse kohta. Õnneks oli ta ikka juba enam-vähem seisundis, leidsin ta bensiinijaama juurest üles, väike kimamine mööda Tartu maanteed ja jõudsin veel töölegi 7.55

Keegi ei pannud tähele, et hilinesin. 

Nüüd olen siin laua taga kergelt zombistunud olekus … Seni , kui on midagi teha, pole hullu, aga kui saabub vaikus, vajub silm kinni blush

Mis siin veel söömisest rääkida, sõin kõike, mida kätte sain. Hommik muidugi algas võileivaga ja hästi, kuid siis oli vaja süüa ära veel üks söökla toit, milleks seekord hakklihapallid, kartul, kaste ning peedi-küüslaugusalat. Keefir ka lisaks. Kuna seekord tõstsin endale ise toidu, mingit ülesöömist polnud, kuid ega ta nüüd kõige õigem valik ka polnud. Õhtuooteks jogurt mustikatega. 

Kodus söön arvatavastu suitsukanasalatit rukkipalaga. Siiski-siiski, lõunasöögiks magustoiduks veel klaasitäis mingit maasikajogurtit. Kaks Geisha kommi …. vot nii.

Ma ei oska oma "kapsapeaga" täna mingit homset plaani teha, näis mis juhtub. Hommikul igal juhul tööle.

 



Kui artikkel meeldis, siis palun jaga seda!

Personaalne toitumiskava!


Saad ka edaspidi süüa tavalisi ja kiiresti valmivaid toite. Alusta kohe!

Vali periood

Vali maksemeetod