Nüüdseks ongi kõik naljad lõppenud. Lätimaalane sai viidud bussi peale (et ta ei saaks siin inimesi eksitada oma kookidega), noorim poja sai viidud Tapale, kodumaad teenima. Üks poeg on veel Soomes. Nüüd oleme kolmekesi - abikaasa, mina ja noorem tütar. Tema toitmisega pole muret, sest tal on kogu aeg mingi dieet käsil. Ta ju nii paks!! 55 kilo oma 167 cm pikkuse juures. Õigupoolest ei pea ta dieeti vaid lihtsalt jälgib hoolikalt, mida sööb.

Mul ei ole nii suurt tahtejõudu, kahjuks. Ma küll arvan, et kui ma oma loodetud 65 kätte saan, kunagi veebruaris, siis ei lase ma sellel enam kunagi kuhugi kaduda.

Sain endale uusvana arvuti. Uue selles mõttes, et mul oli kasutada vaid tahvel viimasel ajal. See on küll hea kööki kaasa võtta, kuid mingit teksti trükkida on üsna vilets - eriti, kui näpud töntsid ja silm ei näe hästi. Vana selles mõttes, et lastel on kasutada nii võimsad masinad, et seda vana kronu keegi ei tahtnud. Abikaasa siis sättis ta uuesti töökorda koos sõdurpoisiga ja ma olen ka nüüd nagu päris inimene. Kohvitass nina all, telekas kõrval mängimas ja mina siis klõbistamas siin. Saan FB olla ja Messengeris ja puha.

Muu hulgas on mu lapselapsel täna sünnipäev, pisike tüdruk, tütretütar, keda olen vaid üks kord näinud, sest ta elab USA-s. Ta sai 6-aastaseks. Ootamatult tabas teda pimesoolepõletik ja just siin tütar kirjutas, et paar tundi tagasi oli operatsioon ja pimesool lõigati ära. Laps on vaid 6 aastane!!

Nii-nii, kuid ma peaksin ju kirjutama hoopis oma söömisest .... Hommikul - singijuustu leib koos kohviga, lõunaks singi-oa salat hapukoore ja sibulaga, õhtuks verivorst hapukapsaga. Kartulit ei olnud kodus, see jäi ära. Sõin leiba. Verivorst oli taas üks Läti nali, mille keskmine tütar kaasa tõi. Muide, Läti verivorst oli mõnes mõttes Eesti omast erinev, see polnud nii "kruubiline", maitses aga väga hästi. Hiline söök kama, pohladega - need jäid üle eilsest koogiteost. Kook tõsi küll, viidi sõbrannadele. Õnneks.

Homme siis lõpuks söön hommikul lõhet. Edasi ei teagi, kodujuust ootab söömist... no vaatab, kuidas asi edeneb. Loodetavasti hästi.