NB! Kui sa ei viitsi paksukese halamise teksti lugeda, siis mine parem edasi, sest täna on enesehaletsemise päev ja just seda ma siin teengi. 

 

Ma pole jõudnud siia mitu päeva kirjutada, põhjusel, et tegemist oli lihtsalt tohutult ja ajanappus võttis aina rohkem hoogu. 

Igatahes, eilne päev oli pmt patukas. Hommikul sõin kava järgi, lõuna jäi vahele ja siis tuli õhtune jõulusöögi sisse vohmimine ja rummikokside joomine. Päris õudne.

Saime ka "perepilti" tehtud ning hiljem seda vaadates ning mehele näidates küsisin ta käest. Muidugi oli ka paar koksi juba sees aga see küsimus oli teadlik ning tuli südamest. 

" Mis meiega juhtunud on? " 

Ta ütles, et ka tema ei saa sellest aru. Me olime nii ilusad peenikesed kunagi aga nüüd nagu kaks emist, istuvad diivanil jõuluõhtul. 

Piltidelt viskab selle reaalsuse ikka korralikult silme ette, et mida rohkem aeg edasi seda hullemaks seis läheb. Peeglist ei paistagi nii hull aga pildid- ohissand. Palun ärge pildistage mind, ma ei taha neid pilte näha. 

Noored inimesed ja nii käest ära lasknud ennast. 

Ma lihtsalt üritan endale praegu täiega sisendada, et ma pean ilusti lõpuni välja minema, sest normaalsusest on asi juba ammu kaugel. 

Liikumine, liikumine, liikumine - seda on nii vaja ja ma tean seda ise ka. Kuigi need jalad valutavad, siis tulebki hambad ristis kõndida. 

 

Uuest aastast- 

1 . Ma üritan jalutamas käia vähemalt 2 korda nädalas. 

2. Kõik k-a väikesed käigud ( loomadele söögi viimine jne ) tuleb teha jala. 

Ma pean sellega hakkama saama, sest kui ma uuel aastal ka alla annan, siis ma ei tea. See ei ole eriti okei. 80 kilo võiks ikka 2020 aastaks saavutada. 

 

Täna kuidagi viskas selle kurbuse peale , just sellepärast, et ma ise nii rumal olen olnud.

Tegelikult ütlen ausalt, et ma pole mitu päeva ka kaalu ja mõõdulinti saanud kätte võtta, seega ei tea ma oma kaalunumbrit ega ka mõõte , mis vahepeal toimunud on. Mingi langus on kindlasti, sest nägu on peenemaks jäänud järsku. Aga noh vb ma eilsega sõin kõik tagasi, sest õhtuks oli kõht nii tühi, et lihtsalt vohmisin sisse jõuluroogi ja rummikoksi. Pärast vaevasid süütunne ja hirm.

 

Ma hingan nüüd 3 korda sisse, prindin selle perepildi välja ja panen seinale,et koguaeg silme ees oleks põhjus MIKS MA PEAN END MOTIVEERIMA JA ASJAGA EDASI MINEMA. 

..................................................................................................................................................................................

Soovin kõigile imelist aasta lõppu ja palju kilode kaotust uueks aastaks!