Nii, tänane päev on olnud enam-vähem tagasi sadulas. Hommikusöögiks tortiljapitsa lapi juustuga sel ajal kui kõik teised sõid tavalist pitsat, lõunasöögiks miski, mis vastas enam-vähem kana-kookosesupi retseptile, aga oli tegelikult hoopis rõõsas koores hautatud šampinjonid musta leiva ja lihavorstiga, mille puhul ma kahjuks just praegu menüüd üle vaadates avastasin õudusega, et jälle oli elukaaslase nime taha linnuke jäänud ning mina sõin rahulikult topeltportsu. Mingi sünkroniseerimise jama on mul ikkagi selle Fitlapiga - tihti on kas telefonist või arvutist vaadates erinevad retseptid, kui olen vahetusi teinud ning ka see elukaaslase linnuke hüppab tihti kasti ilma vilistamata. Ei kujuta ettegi kui palju kordi ma võibolla olen topeltportsu söönud, sest neid hetki, kui Fitlap paneb koguste üle imestama on ju üsna tihti - ehk on need enamus kordadel olnudki hoopis iseteadmata linnukesesöömised? Oeh... 

Ühe uue retsepti proovisin ka ära - seesama kiiksuga kamavaht, mida paljud vabariigi aastapäeval tegid. Oli väga meeldiv üllatus. Natuke küll minu poolt sattus nii, et tuli topeltkiiksuga kamavaht, kuna siin maal on blender rikkis ja oli olemas ainult üks iidvana vahustaja. Mingis imekspandavas naiivsuses arvasin, et kui ma panen leotatud ja natuke katki vajutatud datlid ning täiesti terved jõhvikad vahustatavasse massi, siis lähevad nad kuidagi imeväel katki. Loomulikult seda ei juhtunud, üllatus-üllatus. Tuli selline huvitav roog, sest kuna siin maal ei ole ka steviat, siis jäigi magus maitse vahus ühtlaselt laiali laotamata - tulemuseks kamavaht leotatud datli tükkide ja tervete jõhvikatega. Tore on see, et maitsemeel on piisavalt muutunud, et see oli minu jaoks täiesti piisavalt magus (praegu enne magamaminekut tegin päeval -18 kraadise matka tagajärjel saadud valusa kurgu pärast kavaväliselt kuuma teed piima ja ühe lusikatäie meega ning see, mis vanasti oleks mul vaevu magusameetri seieri liigahtama pannud, tundus praegu ülimagus). Kamavahu retsepti leidmine teeb ka selle pärast rõõmu, et mulle väga meeldib datlitega toite magustada - tegin seda juba enne Fitlapi. Paljudele see mingil põhjusel ei istu, ka mu enda pereliikmed ei armasta minu datlitega magustatud vahtusid, smuutisid ja pannkooke, kuna väidavad, et tunnevad datli kõrvalmaitset. Mina pole seda kunagi tundnud ja vanasti polnud muud kui rõõmustada selle üle, et teistest ülejääva toidu sain ise nahka panna. Nüüd küll portsud mõõdetud, seega üle toitu ei jää, aga rõõmus olen ikkagi, et oma menüüsse uue lemmiku leidsin. Kogus on ka parajalt mõnus, nii et kui mõnipäev tahaks soolast pearooga ja magustoitu annab teha sellest pool kogust ning näiteks mõnest supist pool kogust ning kokku saada tõsiseltvõetav eine.