Kahjuks minu eilsed hõisked seoses kõigele vaatamata programmis püsimisega ja suurepäraste tulemustega osutusid natuke ennatlikuks. Tänane koosolekupäev möödus palju kehvemini. Hommikul profeel (asendatid Propud pudingiga) lisanditega (milleks mul on tavaliselt banaan ja maapähklivõi - armastan seda kombinatsiooni!) oli ausalt kavajärgne. Aga edasi oli juba freestyle jazz, kuna hilisõhtuse surmväsimuse ja hommikuse kaose tõttu süüa kaasa teha ei jõudnud. Lõunapausil proovisin olla koosolekugrupis separatist ja kui süüa telliti ja valida oli Caesari salati ja Caesari salati vahel, proovisin paluda ilma kastme ja krutoonideta salatit, kuid nagu erisustega ikka, keegi seda mida soovis ei saanud ja laktoosi- ja gluteevivabaduse soovijate, laktoosivabaduse soovijate ja ainult gluteenivaenulike vahel läks veriseks võitluseks ja loobusin ning sõin tavalist Caesari salatit. Kuna kavas on sarnane asi olemas, siis päris patukaks seda arvestada ei tihka. Lõuna ajal Vapianos avastasin oma suureks rõõmuks, et täisterapasta on ka valikus ning võtsin Estiva Pasta, mis klappis meie kava kanapasta retseptiga, kuna sisaldas päikesekuivatatud tomateid ja kana lasin panna topelt. Koort seal sees ei olnud, aga kaks päeval joodud lattet täitsid mul selle mõttelise lahtri. Muidu oleks peaaegu fifty-sixty päev isegi olnud, aga paljude poolt Fitlapi grupis kurdetud hundinälg tabas korraga ka mind. Kuna olime teel maale ning valida oli bensukatoitudest halva, halvema ja halvima vahel, läksin taas oma kalli plastikumaitseliae kosmosetoidu - Luxus batooni teed. Kuigi pärast seda on suus rauamaitse ning ettenähtud pooleteise batooni asemel panin suure näljaga nahka kaks ja pool (mu laip tõenäoliselt ei kõdune ära sada aastat ja kui ma suren olen nagu see vaal, kes hiljuti leiti rannast surnuna kõht täis plastikut... aga vähemalt suren saledana, eks). Kuidagi sai see päev õhtusse veetud. Samme ei saanud täis ja kehas on umbesoleku tunne. Kõht on umbes nagu Pirita tee tipptunnil ning kaal on tagasi 84 peal. Mis seal ikka. Ahastama ei hakka vaid, olles juba natuke kogenum Fitlapis tuletan endale meelde, et kaks sammu edasi, üks samm tagasi (mõnikord lausa üks samm edasi, kaks sammu tagasi) on Fitlapdance’i sammukombinatsioon ja ju vist igaveseks pekist vabanemise käigus avaldab pekk vahelduva eduga vastupanu. Ootan seisaku lõpu ära ja usun, et varem või hiljem tabab pekiaktsiaturgu taas langus.