Oeh, vaatamata kangelaslikele pingutustele jet lag’i vastu võidelda ning reisiväsimust seljatades ka tagasiteel kavas püsida, sai nälg, kurnatus, unetsükli segadus ja sellest lähtuv greliini-leptiini balansist väljasolek minus jagu. Tagasilennuga oli samuti nagu sinnalennuga - ma ei saanud aru mitmeks päevaks ja toidukorraks peaks selle katkendliku teekonna arvestama, seega arvestasin selle pooleteiseks päevaks nagu minneski, aga siis läks asi lappama. Esiteks läks hommikuse pakkimisega kiireks, nii et pardapagasiks jäi mul ainult läpakakott. Millest lähtuvalt minu ettevalmistatud keedumunalaadung sai lennujaamas check inis ära antud ja sellega minu planeeritud toidukorrad otsas. Lennukis üritasin veel ainult lennuki toidukordadega hakkama saada, aga siis hakkas magamatus juba vaikselt trikke tegema ja kallale tuli meeletu magusaisu. Otseloomulikult olin ma lennujaamast lastele kaasa ostnud kilekotitäie magusat, mis “mugavalt” overhead compartmentis esimest magusaisu ootas. No ja siis ma murdusingi - sõin ära tahvli Hershey’s šokolaadi. Ja nagu öeldakse, et tekiila ei tule kunagi üksi vaid võtab sõbrad kaasa, on ka šokolaadiga - pärast Hershey’st oli väga raske end veenda lennukis pakutud Kit-Katile ei ütlema ning kui ma lõpuks pärast tunditepikkust reisi koju maale jõudsin siis osalesin selle magusakoti ära söömiselt ühe juhtfiguurina. Seega siis sai sellenädalasest patukast ikkagi mitmepäevane pattulangemine. Ainus, millega ma end lohutada saan on see, et lennujaamades ümberistumistel püüdsin teha võimalikult tervislikke valikuid. Los  Angelesi lennujaamas valisin Starbucksist ilma suhkruta jäälatte, spinati-fetawrapi ja egg protein bite’i, kuigi oleksin võinud võtta vanilla moccha ice latte ja brownie. Seega ikkagi väike võit. Selliste väikeste võitude saamist lihtsustab USAs see, et toidukohtades on hinna kõrval ka kaloraaž kirjas ja magusa jääjoogi peale mitutsadat kilokalorit ikka kulutada ei viitsi. Frankfurti lennujaamas on üks toidukoht kust ma alati võtan lõhe-läätsesalatit ja siis juurde võtsin muna ja avokaadoga pretzeli. See kahjuks täistera- ega mittmeviljakas ei olnud, aga vähemalt oli seal vahel enam-vähem tervislik valik.

vot sedasi siis. Kardetavasti saan homme hommikul teada, et vaatamata kangelaslikele pingutustele olen ikkagi juurde võtnud. Ainus, millega end taaskord lohutan on see, et ilma nende pingutusteta oleks asi veel hullem. Võitlus jätkub!