Nii, jõudsin tõotatud maale Jänkistani. Esimesed muljed pika lennu ja ümberistumistega reisil Fitlapitamisest: sain just aru, et reisil olles Fitlapitamine on mu elus seni olnud ikka täiesti jalutuskäik pargis, sest ma pole poole aasta jooksul üle Atlandi lendu veel pidanud tegema. Ostsin Soomest proteiinipudingit (mille olin loomulikult sunnitud lennujaamas turvakontrolli lintide ees turvameeste silme all alla kugistama on an ungodly hour), Fast batoone, pähkleid, rukkipala singi-juustuga kaasa ning poolteist päeva Soomes sain kenasti hakkama. Siis aga Jänkistani suundudes läks asi ikka väga sassi. Millal vahetub päev? Kas siis kui ma üle ookeani lennates magan, algab uus päev seal ärgates või arvestan kodumaa järgi 24 tundi? Mille järgi ma saan aru, et see toidukord sobib sellesse päeva ja see eelmisesse/järgmisesse? 

Lisaks selgus veel, et kuigi ma arvasin, et ma ülelennul magan, siis ei tulnud und mitte (mis on mõnes mõttes hea, sest sain USAsse jõudes kohe magama minna ja 12 tunni pärast ärgates olingi kohe normaalses graafikus) ja ma vaatasin reisi ajal hoopis järjest 5 filmi (soovitan! "Lady Bird", "Call me by your name", "The Darkest Hour", "Ruut", "The Phantom Thread"). 5 hea filmi jooksul jõuad elada ära 5 head elu ning pärast viimaseid tiitreid ei tea üldse enam, mis päev on ja kes sa selline oled, Fitlapi programmis olemisest rääkimata. Kokkuvõttes ma üleminekule head lahendust ei leidnud, sest kuna olin järjest üleval peaaegu 24 tundi, siis ei suutnud seda ka üheks päevaks arvestada. Kukkus siis nii välja nagu see iseenesest kujunes - tegin 1,5 päeva jagu söögikordi ning nüüd siin ärgates on restart ja alustan uuesti. Tublilt kaasa võetud toidukaal lennukis ei toimi (üllatus-üllatus, mis värk selle lennuki ja gravitatsiooniga on?). Lõpuks olin sunnitud ka lennukioite sööma, aga jätsin ilusti vahele kõik pakutud snackid ja kuigi ma telefonist ei saanud kontrollida, kas need lennukitoidud kavale vastavad, on mingi kõhutunne mul Fitlapi osas jõudnud tekkida ja mulle tundub, et olin fifty/sixty kavas.

Üks megahea asi Fitlapi kavas on ikkagi see kui paindlik ta on. Et kui sulle tuuakse kana kartulipudruga ja köögiviljade ning täisterakukliga, siis võid selle rahulikult ära süüa (mitte nokkida ainult salvrätikuga kastmest puhtaks tehtud kana ja vett peale kulistada, vältides kõrvalistuja kõverpilke, nagu ma mingite eelmiste dieetide käigus olen teinud) ning tunned ennast normaalse inimesena. Eks vist see normaalse inimese tunne on väga suur osa sellest, miks Fitlapi kaval olles nii vähe tagasilööke on olnud, sest enese mittenormaalsena tundmine on alati mu Achilleuse kand olnud.