Huvitav, ma ei ole end kunagi tundnud nii saledana kui nii paksuna kui ma praegu olen. See on üks selline naljakas Einsteini erirelatiivsuse seadus. Kunagi kui käisin jaanuaris kaheks nädalaks Arktikas, siis tulles tagasi Tallinnasse vaatasin, et jaanuaris on Eesti imeline ja valge koht. Poleks seda iialgi uskunud. Tallinn, meie vastik pime depresiivne d-vitamiinidefitisiitne Tallinn? Hele ja valge?! Ja siis ma sain aru, et selleks, et saada sooja tuleb minna külmale maale ja selleks, et saada saledaks tuleb minna paksuks. Kõik eestlased kes keset talve sõidavad Egiptusesse või Türki teavad seda, et kui tulla tagasi talvisele kodumaale tundub see palju masendavam. Seega - kõik kes tahavad, et talvel oleks kodumaal soe, need peavad sõitma Koola poolsaarele puhkusele. Tagasi tulles on elu palju talutavam. Ja need, kes tahavad tunda end saledana, peaksid vaid 20 kilo juurde võtma, et siis pärast seda 10 kilo allavõtnuna tunda end kordades saledamana kui 20 kilo tagasi. Ma vaatan end piltidelt milline ma olin 10 kilo tagasi ja ma saan aru, et mitte midagi polnud häda. Aga pole hullu. Ma olen teel tagasi alguspeatusesse. Valguse lõpus on tunnel. 

Ühtlasi märkasin täna, et kõht on väiksemaks jäänud mitte ainult väljast, vaid ka seestpoolt. Söögikohas söödud “täna söön väljas” lõheportsust riisiga mahtus sisse pool ja sedagi jõuga pressides. Väljastpoolt kokku tõmbuv kõht on veel säilitanud oma ebaapetiitse kuju, aga tähelepanelikult uurides on siiski näha, et proportsioonid kehal on muutunud. 

Kergem on olla ja tunnen, et kehatunnetus hakkab tagasi tulema. Olen suutnud nädal aega iga päev vähemalt 5000-7000 sammu saada ning olen teel 10000 sammu taastamise suunas. Liigutama hakkamise esimene tagajärg - hundinälg on järgi andnud ning keha tahab liikuda. Tunnen, et - võibolla esimest korda täiskasvanuelus - oleme me üks tiim, mina ja mu keha. Me ei võitle omavahel, me ei häbene üksteist, me ei tööta teineteise vastu. Meil on üks eesmärk - mõlemal, tunda end hästi. Ning me oleme aru saanud, et selleks, et me mõlemad saaksime end hästi tunda peame me mõlemad üksteist aitama. Kui kehal on hea olla on minul - misiganes see mina ka ei ole, vaim, hing vms - ka hea olla. 

Mul on tiimikaaslane ja ma ei ole enam üksi. See ei ole enam lõputu võitlus ja lõputu allaandmine, see on koostöö mis pakub mõlemale rahuldust ja aina paremaks läheb. 

Kallis mina - pea seda siin meeles. See on oluline.