Mingi kotermann sööb minu postitusi - juba mitmendat korda avastan, et mu viimased blogipostitused haihtuvad sama kiiresti kui minu viimase aja alla 83 kg saavutused. Ükspäev on ja järgmine päev pole neist haisugi, nagu poleks kunagi olnudki.

No vaatame, kas see postitus jääb ja äkki sellest inspiratsiooni saades läheb ka kaalukelguke vaikselt mäest alla libisema. 

Pilk taha, ette, praegusesse hetke: suve alguses oma tööalase hiigelprojektiga alustades võtsin eesmärgiks - teades, et kava jälgida ma ei saa, kuna ei ööbi kodus, ei kontrolli oma toidulauda ega söögiaegu ning ei pääse ligi ka toidukaalule - sügiseks mitte juurde võtta. Sügis on veel paari nädala kaugusel, aga so far so good. Kaal kõigub 83 ja 81,9 vahel, aga vähemalt tiksub edasi-tagasi ja ei lähe sealt ülespoole. Kuna praegu on väike tööalane paus, sain isegi mõõdulindi ligi ja sentimeetrike on alla läinud - vööümbermõõt on nüüd 85 cm. 

Kuna öeldakse "if you fail to plan, you plan to fail", siis tuleb plaane teha. Tagasi tormilistesse töölainetesse sukeldun alates 24ndast, siis on kuni septembri teise nädalani metsik andmine ja siis edasi lõppeb käesolev projekt ära ning algab rahulikum faas, mille käigus loodan Noorima sõimes käima harjutada, juhiload ära teha ja siis väiksemaid töid sekka tehes sügissemestri aine ära õpetada. Esimese kursuse õpilaste ette minek septembri teisest nädalast on iseenesest hea selge piir, millele mingeid plaanikonkse kinnitada, et end nende külge riputada. Plaan siis järgmine:

- 10ndaks septembriks saada kaal liikuma. Ei sea endale mingeid kindlaid numbrilisi eesmärke (muidugi oleks tore siin elus lõpuks ka see kauaigatsetud number seitse ära näha, aga ma olen kannatlik nagu vana Metuusala, kui ei jõua septembris, küll ma selle numbri ära ootan - mida kauem ta tuleb, seda kauemaks jääb, eks?), kuigi 3,5 nädalat võiks iseenesest olla piisav näiteks kahe kilo langetamiseks. Enne kui mul suvealguse käsipidur peale läks, siis üldiselt tiksus mul pool kilo nädalas keskmiselt maha küll.

- taastan igapäevase blogimise, vähemalt vahemikus tänasest kuni 24ndani. 24-10 ei saa garanteerida, et suudan blogida, kuid senini saan sellega hakkama küll. Ajalugu on tõestanud, et fookust suudan ma blogimise abil paremini hoida. Täna näiteks ma ei patsutakski endale õlale suurepäraste kulinaarsete saavutuste eest, kui ma siin ei blogiks (suutsin hommikusöögi kahest erinevast roast kokku kombineerida nii kirju ja nii toitva, et lapsed küsisid ampsu; õhtul lastele pannkooke tehes tegin silmagi pilgutamata endale tatrapannkoogid ja viskasin peoga suvikõrvitsat sisse, ise uhkusest - või suvikõrvitsast? - roheline)

- vaataks seda trenniasja ka uuesti. vähemalt natukene. tõsiselt hakkan trenniga ning regulaarse toitumisega (s.h. uuesti terve nädala toidu koju tellimisega) tegelema septembri teisest nädalast, aga seniks võiks ju seda võtta kui väikest soojendust.

That's the plan.