On vana tõde, et asjade väärtusest saad siis aru kui neist ilma oled. Nii ka Fitlapi blogiga. Alles eile pärast pikka pausi uuesti blogides sain ma aru kui oluline komponent minu jaoks Fitlapi kavas (või lihtsalt kaalulanguse mõttemudelis) püsimisel on olnud praktiliset igapäevane blogimine. Vahepeal olin omadega juba väga tuttavas tumedas kohas ning söögisööstud tulid tagasi nagu poleks vahepeal olnudki seitset kuud Fitlapi. Pärast õe soovitusel väikese murede-väljaoksendamise-blogipostituse tegemist tundsin praktiliselt koheselt kuidas südamesse tuli rahu tagasi. Ma ei ole üksi, oma toitumishäire ja sundmõtete vangistuses, vaid ma olen osa tugisüsteemist, mis on garanteerinud sadadele teistele enne mind ja ka mulle endale edu. Ja suur tänu toetavate kommentaaride eest, need andsid veel lisa-oksüdotsiini-boosti. Saan aru, et tõenäoliselt on mu paljude kaalulanguse-languslugude taga just see, et ma olen maadelnud kogu selle kaalulangetamisega kaasneva psühholoogilise virrvarriga üksinda. Ja siis tulevad igasugused kahtluses ja imerohtude guugeldamised ja dieediturism justkui iseenesest. Üks oluline asi milleski edasi liikumiseks on usaldus. Kui sa usaldad kaarti, mille järgi kõnnid, siis sa ei satu iga ootamatu käänaku peale paanikasse. Kui sa usaldad ühistranspordiliine, ei hüppa sa maha suvalistes peatustes. Kui sa usaldad toitumiskava, siis sa püsid sellel ning siis see toob edu. Üks oluline osa usalduse tekkel on pidev pisikontroll. See igapäevane blogimine on nagu väike pidev meeldetuletus, et ma olen kavas, mis töötab ja isegi kui ma ei suuda ajutiselt seda 100% järgida, siis platooniliselt olen ma siiski siin, mitte ei maadle oma maadlust üksi. Ning kohe kui olud jälle lubavad siis tulen nagu spooristunud mikroorganism jälle täiel võimsusel kavasse. Aga ma olen kogu aeg siin. Olgu see siis spoorina või süvalestana nagu käsuootel spioonid, aga ma olen kogu aeg mõistusega õiges kohas.

Eile ja täna läksid kava mõttes seetõttu ka palju paremini. Ma kyll ei olnud sada protsenti kavas, aga ma ei olnud ka läksid-pulgad-söön-ära-ka-trummi seisundis, kus keha üritab ahmida sisse kõike mis ette jääb, enne kui tahtejõud uuesti sisse logib ja kontrolli endale tagasi võitleb. Eile õhtul sai küll ühel vabal päeval naabritel külas karaskit ja jäätist natuke söödud, aga kindel on see, et kui ma ei oleks enne seda teinud saatuslikku blogipostitust, oleks ma lisaks karaskile ja jäätisele söönud ära ka naabrite maja.