Karolin, suur tänu soovituse eest kaalumisega veidi oodata! Su kommentaar pani mind mõtlema, et lisaks vedelikupeetusele tekitab reisil oldud lennujaamavõileivamajandus kindlasti ka kõhukinnisust, nii et ma usun, et vast see kaalutõus annab lähipäevil natukene järgi. Proovin hoiduda paar päeva hüsteeriliselt kaalumisest, ehk tuleb flow tagasi. Flow all pean ma silmas siis sellist day-in-day-out rahulikku Fitlapi kavas tiksumist ilma sellele liigselt mõtlemata ja ilma üldse toidule liigselt mõtlemata. Hetkel see veel liiga sujuvalt mul ei õnnestu, sest olnud vaid paar päeva tagasi kodumaal, asusin sisepagulusse - kas päeva töösõite erinevatesse Eestimaa otstesse koos autotäie erinevate söömisrütmide ka vajadustega inimestega, lühikeste bensukapeatustega ning pideva liikumisega palavuses, mis karbimajanduse sisuliselt võimatuks teevad. Esimesel päeval sain natuke end päästetud pähklite, proteiinipudingi ja hommikuse singivõikuga, aga teisel päeval oli sõit juba nii pikk, et toidu kaasa panemine ei mänginud välja ei logistika ega ka minu varajase äratuse madaltaluvuse tõttu - magasin sisse ja jõudsin välja joostes vaid peotäie pähkleid kaasa haarata. Magamatus on hakanud jälle akumuleeruma, seega tundus õhtune võileivategu oma väsinud kehalt ja vaimult liiga palju palutud. Seega siis olin “täna söön lõunat väljas” ja Circle K pakutu almuses. Kahjuks ida pool Tallinnat domineerib Olerex, nii et Circle K-ni jõudsin pärast viietunnis nälgimist ja kolleegide koos restoranis istudes mitte näljase teesklemist. Mõistatus - mille järgi tunda ära Anonüümset Fitläpparit? Vastus: ta eelistab firma poolt välja tehtud udupeenele india restoranile ise Circle K-s ostetud sööki. 

Teiseks elupäästjaks oli Fast batoon. Kahjuks siiski kaks toidukorda olin sunnitud väljas sööma. Esimene oli suhteliselt algosadeks tuvastatav omlett seemneleiva ja munavõiga, teine oli kahjuks siiski vaatamata menüü peenele nimele mingi kalapihvi laadne elukas õliste ahjukartulitega. Arvestan selle hübriidiks “täna söön lõunat väljas” ja “Fish and Chips” toidukordadest. Noh, ideaalne kavasolek see muidugi ei ole, aga võrdlen mõttes seda kõigi nende bensukapeatuste teoreetiliste snäkkidega, mida ma ilma kavas olekuta oleks endale sisse ladunud (teised kolleegid võtsid igas peatuses jäätist ja limpsi) ja mis oleks raudselt jätnud tunde, et “ma midagi õieti söönudki pole, miks see kaal ometi tõuseb?”, on igaljuhul asjalood paremad.