Huuuuh, täna on ikka eriti näruselt näljane päev. Kas võib olla, et päevad teevad näljaseks? Mul algasid - ootamatult nagu ikka, kui kaks aastat pole olnud ja siis ühe korra on saabunud, kipub meelest minema, et kuu aega jääb ju kogu aeg elus üha lühemaks ja lühemaks ajaühikuks, varsti ongi nii, et päevad, ovulatsioon, päevad, ovulatsioon, päevad, ovulatsioon.. ühtegi puhkehetke. Ja siis tõmbab tempo veel rohkem üles ja on päevad, päevad, päevad, päevad, menopaus. 

See on tegelikult parafraas ühest juhuslikult pealtkuuldud vestlusest, kus kaks tädikest bussis arutasid, et küll see aeg läheb ikka aina kiiremini ja kiiremini. Vanasti oli jõulud-jaanipäev-sünnipäev-jõulud-jaanipäev-sünnipäev, aga nüüd on lihtsalt jõulud-jaanipäev-jõulud-jaanipäev-jõulud-jaanipäev-jõulud-jaanipäev-jõulud-jaanipäev. 

No igal juhul, mul on nüüd kõik need päevad korraga. Ja metsik nälg ka samal ajal. Kahtlustan korellatsiooni, või siis suisa kausaalsust. Panin ka eilse kapsa nahka, sõin kurki ka ja häda ajas nälgas härja isegi rohelist sibulat sööma. Kuna mul on meeles, et munavalges praktiliselt kaloreid ei ole, siis praadisin ühe muna ja sõin kollase ümbert valge ära. No misasja!? Aru ma ei mõista. Mitu kuud juba täiesti rahulikult Fitlapi toitude peal tiksutud nii, et kõht kogu aeg mõnusalt täis ja vahel ei jõua päeva toidukordi ära söödudki. Ja nüüd selline ootamatu nöök. Praegu paneks isegi arvutihiire nahka, nälg on nii suur. Ja mitte isegi isu, vaid lihtne, vana kooli kõht-kleepub-vastu-selgroogu nälg. Ja ei saa olla asi selles, nagu ma teeks trenni rohkem, sest see kerge ringi tuiamine mida ma kõndimiseks nimetan ei paistaks enamus inimkonnal EKGstki välja. Mõtlen hirmuga, et tegelikult on mul ju viimane kaalunumber sisestamata (kuna päeva lõikes kaal kõikus peaaegu poolteist kilo, ei osanud ma otsustada, kas tõstan või langetan eelmist kaalu ja jätsin lihtsalt niisama), siis juhul kui ma oleks selle madalama kaalunumbri sisestanud, oleks mul praegu veel vähem süüa?! 

Kas kellelgi on veel niimoodi olnud, et kui kaal langeb, siis mingi hetk korraga lendab hundinälg peale ja loomulikult täiesti ootamatul hetkel. Kas see võib olla sellest, et ikka on veel niiiiii külm, sest isegi kui see päike siin vahel head nägu teeb, siis tuul on ikka ripsmekarvad-jäätuvad-kokku-külm? Päevad ja külm korraga? Keha hakkas kartma kaalulangust ja üritab nüüd kiirelt midagi krabada? Vaimne vastupanu? Tööstressi ootamatu langus? Kõik korraga?