Tahtsin alustada ühte vinguviiulipostitust kui taipasin, et ammu pole viiul vingunud. Otsustasin siis hoopis võidupasunad tolmust puhtaks pühkida ja kirjutada sellest, et kuigi kõik läks viltu, olen ikka võitja :)

Jah, kõndima täna ei pääsenud üldse. Aga! Käisin ikkagi 6641 sammu, kuigi tundus, et ei saa üldse. Ja eile 8480

Riiete pessu panemise ja pesust võtmise vahepealses polemidagiselgapanna-seisundis avastasin, et ühed Härra püksid mahtusid jalga, kuigi tunne on nagu sink võrgus. Naljakas, et fat pantsidega on tihti saledam tunne, sest need on lõdvalt jalas ja kui mingid püksid jalga lähevad, mis talvel isegi üle puusa veel ei läinud, siis on korraga paks tunne, sest nööp pressib lihasse. Aga! Tegelikult pole oluline mitte see, et nööp pressib, vaid et nööp üldse kinni läks!

Söömise osas oli nälg 24/7 majas. Aga! Võitlesin nagu Taavet Koljatiga. Isegi Volbriöö rahvapidu sai peaaegu vastu peetud. Olen nüüd tõestanud endale, et Fitlap on maksimaalselt paindlik, venib nagu üks hea hüppenöör. Kujutade ette, et isegi lõkkeäärse rahvapeo sinistest saku telkidest, kus müüakse tooteid nagu “viineripraad”, “pihv - friikartuliga” saab midagi paaegu kavajärgset. Võtsin kavast toidu, mille nimeks “kikerherned maapähklitega”, ostsin paki soolapähkleid ja viineriprae tavaliste kartulitega (need olid vist üle praetud keedukartulid, kuid kuna ma päevasele toritllarullile panin rasva vähem, siis arvestasin need enam-vähem tasakaalu), viinerid andsin lastele, ise sõin pähkleid ja kartuleid ja salatit. Kuigi võin pea anda, et sellesse värskesse kapsasse oli pandud suhkrut, aga loen selle siiski õnnestunud toidukorraks. Kõik oli vinks vonks kuni selleni kui koju jõudsin ja ootamatu maksahaagi sain - emakene oli saia küpsetanud. No ema küpsetatud sai… see on..see on.. nagu ema keedetud kartulid - vesi on sama ja kartulid on samad, aga secret ingredient - emme - teeb need alati nii eriliseks. Isegi kui ta teeb nii tavalisi toite nagu hakklihakaste või kapsahautis hakklihaga, tundub see nii hea, et lapsepõlv tuleb meelde ja nutt tuleb peale. Eriti teades, et oma lastele ma tõenäoliselt seda pärandada ei oska, kuigi kunagi kui Vanimalt küsiti lasteaias, mida ema hästi teha oskab, ütles ta “omletti teha ja pahandada”. Nonii. 

Igal juhul - ema küpsetatud saiast ära ütlemine tekitab musti mõtteid. Sellest, et varsti ei ole teda enam - õnneks on mul noor ema, nii et ma tegelikult loodan, et ikka on - ja siis ma ei saa seda saiiiaaaaa kunagiiiiii üäääääää. Tegin siis seda trikki, et “kui sa endale tükki ei lõika, vaid lõikad plaadisaia äärtest õhukesi viile, siis need kaloreid ei anna”. Teate küll. Trikk, mis kuulub samasse kategooriasse trikkidega “teise taldrikust nokkides kaloreid ei saa” ja “kui sa sööd ära hamburgeri ja peale kilo kapsast, siis need nullivad üksteist ära”. Naiste matemaatika-füüsika-keemia saladused. 

Nii et kokkuvõttes - päev ei olnud võibolla just eeskujulik. Aga oli palju võitlust eeskujulikkuse nimel. Ja ma tean, et kui ma ei järgiks kava, siis oleks olnud palju palju hullem päev. Nii et oma olemuselt oli kava järgimine ikkagi edukas - kuna kava peamine funktsioon on ülesöömise vältimine.