Re: Carmen Rac - hahhhhhaaa! Tõesti ei olnud mõeldud hüppenööri vaid kummikeksukummi. Kuigi arvestades seda, et ma kooli ajal (ja ka täiskasvanuna) ei omandanudki kunagi koosjalgadega hüppenööriga hüppamist, siis minu teadmised hüppenöörindusest on piisavalt hõredad, et hüppenöör võiks vabalt ka veniv olla :)

Muus osas on tänane raport ebalev. Jõudsin linna ja astusin kaalule. Kodus üksi oodanud kaal hüppas paar korda kilo-sinna-kilo-tänna, tekitades mul paar mikroinfarktieelset seisundit ja lõpuks jäädes numbri juurde, mis mind väga ei rõõmustanud. Aga proovin sellega mitte kaasa minna, sest ennegi on olnud keset nädalat poolteist kilo kõrgem kaal... kuigi seekord lootsin muutust, sest patuka tegin juba neljapäeval, kui tavaliselt teen nädalavahetusel, seega arvasin, et patukajärgne lisakaal peaks seekord mitte väljenduma. On see siis nüüd see lõputu võileibade söömine - kuigi kavajärgne - mis äkki on tekitanud olukorra, et keha hoiab vett kinni? Või on see need paartuhat sammu vähem iga päev umbes nädal aega, mis ma olen oma 10 000 sammu eesmärgist suutnud saavutada? Või on järjekordne tsüklianomaalia? (Minu anatoomiateadmised ütlevad, et arvestades väljavoolu-sissevoolu suhet võiks ju päevade lõpus naisinimene vähem kaaluda kui alguses? Samas minu üldinimlikud teadmised ütlevad praeguseks, et ei naisinimese organism ega ka tema emotsioonid ei allu mitte mingisugusele loogikale ja kohe kui on tunne, et oled mingile loogikale pihta saanud, siis lajatab ta sind mingi uue mõõtkavaga, milles eelmine loogika on vaid üksik fraktal suures universumis). Igal juhul vaatamata meeletule näljale suutsin ma suurema osa eelmisest nädalast ikkagi fifty-sixty kavas püsida, seega toitumisega seoses ei tohiks see praegune kaalutõus loodetavasti olla. Jah, ühel päeval tegin hilisõhtuse söögikorra tavakoguse, mitte pooliku, sest nälg tappis niimoodi, et tundsin et kui ma sellele kavajärgselt järgi ei anna, siis lõppeb see mingi somnambuliimilise sööstuga öösel külmkapi juurde. Aaa, oot. See oli ju eile, kui ma seda tegin... äkki on sealt midagi veel külge jäänud (küll on kasulik ikka blogi pidada, vahetevahel saab mingitele asjadele tänu sellele isegi pihta). Ja veel üks asi sähvatas - uni! Ma olen viimase nädala jooksul seoses ühe töökohustusega, mis kestab veel kaks nädalat iga öö teinud väga pikalt arvutis tööd ja kokkuvõttes tuleb keskmiselt öö peale umbes 5 tundi uneaega. See pidi ka kaalule laastavalt mõjuma...

Vot selline weightloss troubleshooot seekord. Midagi nagu sain selgust ja midagi nagu ei saanud ka.