Huvitav kaalumine oli hommikul - kui pooleteise päevaga rohkem kui poolteist kilo juurde lajatab, peab proovima terve mõistuse säilitada ja endale meelde tuletada, et tegelikult on see tõenäoliselt patukajärgne heiastus ja kehasse kinni jäänud vesi. Hoian vägisi "eyes on the ball" ja keskendun sellele kaalunumbrile, mis ma sain kaks päeva tagasi ja mille peale ma endale korraliku patupäeva lubasin. 

Selle kaalunumbri järgi oli patustamiseks enam kui põhjust, sest mul tuli uus number ette, yay!

Niisiis, parafraseerides mingit tsitaati mingist raamatust, mida ma isegi ei mäleta: "võtkem näiteks mõned numbrid".

Kaalu näit kaks päeva tagasi: 82,2 kilogrammi

Kokku kaalulangus seega alates detsembri lõpust: 10,2 kg (see on ju kahekohaline number!!!!! kahekohalise numbri langust ei ole ma 8 aastat näinud!)

See teeb 10,2 kilo langemise perioodiks: 4,166 kuud

See teeb keskmiseks kaalulanguseks kuus: 2,487 kilogrammi kuus

See teeb keskmiseks kaalulanguseks nädalas 0,62 kilogrammi nädalas. Ehk siis taas pean tõdema, et kuigi nüüdseks on mulle juba tuttavaks saanud vahepealsed kaalutõusu-meeleheitehood kui tundub, et kaal ikka üldse ei lange, siis tegelikult on kogu perioodi peale kaalulangus iganädalaselt suisa eesrindlik. Üldiselt ju arstid soovitavad võtta alla pool kilo nädalas, et see kehale kõige parem oleks, et nahk jõuaks kokku tõmmata ning et kaalulangus ka võimalikult jääv oleks. Nii, et see praegune postitus on kõik üks suur deja vu - olen vähemalt kolmel kui mitte neljal korral imestanud, et kuidas ikkagi see kaalulangus, mis on nii tervislik, tuleb nii siksakiliselt. Et kuidas küll ma seda enne, oma eelmistel läbi kukkunud kaalulangusekatsetel ei teadnud, et kaal langeb sinusoidselt, mitte lineaarselt. Et kui ühel hommikul on kaal tõusnud, siis ei tohi ahastusse sattuda, vaid vastupidi mõelda, et keha laseb pekist lahti järk järgult, nagu küla jaanipäeva köievõistlusel kaotusseisu langenud kunagine kohalik jõumees, kellest on saanud joodik, kes ei ole ise veel aru saanud, et köit ei suuda ta tegelikult ammu kinni hoida.

Patukajärgselt kogesin aga jälle bulbulliiti - ehk siis kõht mulises ja oli korrast ära nagu Tallinna Vanalinna keskaegne torustik. Ei istu ikka vist mu kõhule enam need tavalised toidud. Või siis need tavaliselt makrode proportsioonid, kus süsivesikute hulk ületab valke ja rasvasid väga märkimisväärselt.