Suur tänu eelmise postituse kommenteerijatele! Nii tore on kui kellegi pudelkiri Fitlapi rannale uhub, kuna ise siia öösiti kirjutades on tihti selline tunne, et olengi üksi oma mõtetega. 

Täna mõtlesin kirjutada vahelduseks oma uutest toidulemmikutest. Kuna Fitlapis oldud aja jooksul on olnud mul mitu erinevat lainet, kus mingit ühte ja sama toitu kogu aeg teen, sest olen selle parasjagu avastanud, siis on tulevikus võibolla endal huvitav vaadata, mis lemmikud mul neljandal Fitlapikuul olid.

Üks uus asendustega roog, mis tekitab väga dekadentliku tunde on Profeel kohupiim lisanditega, mille puhul ma asendan Profeel kohupiima proteiinipudinguga (Profeel kohupiimal on see suhkruasendaja liigsuse ja rasva puuduse maitse nii juures, et seda pärast paari pikemat kasutusperioodi ei suuda suu sissegi võtta, samas pudingu konsistents on selline, et petab minu jaoks ka maitse paremaks). Lisandid asendan nii, et võtan juurde banaani ja maapähklivõid. Maapähklivõi on mul see crunchy, tükkidega ning seda saab banaani peale määrida ning siis seda hõrgutist proteiinipudingi juurde haugata. Kuigi ports on pisike, vast pool väiksemat banaani ja lusikatäis maapähklivõid, on tunne pärast seda nagu oleks midagi väga patust söönud. No selline hea patune tunne, mitte patukahetsusliturgiline.

Vabavara on mul viimasel ajal nii väheks jäänud, et peaksin selles osas kullipilguga oma söömised üle vaatama. Kõht on kinni ka ja ju see viimase aja kiire eluperioodi võikuderalli jälg ole. Kahjuks saan supist taaskord vaid unistada, sest järgmised neli päeva olen ma Soomes töökoosolekutel. Praegu pakkisin endale kaasa kaks vana go-to lemmikut, singivõiku ja tuunikala-avokaadovõiku, mida teen hoopis mitte galeti retseptist vaid ühest kana ja hapukoorega pasta retseptist, sest see võimaldab kasutada tervet pehmikut - ei pea leivast killukesi ära kaaluma. Et midagi teistsugust proovida tegin kaasa ka ühe võiku sooja einevõileiva retsepti järgi, mille puhul suitsukana puudumisel asendasin täidise kanafileesingiga. Pidin pikali kukkuma singi koguse pärast! Seda läks kahe saiaviilu vahele peaaegu terve pakk - singid on hetkel paksemad kui kaks saibi viilu kokku :-O

Pastade osas olen olnud üsna passiivne, aga minu viimase aja positiivne leid on gluteenivaba pasta, sest see täisterapasta läks lastel ikkagi kurgust alla nagu liug mööda lumeta kelgumäge. Täna tegin kahe juustu pastat ja kuigi see mingit maitsekatarsist ei tekitanud, oli seda ikkagi tore süüa, sest iga natukese aja tagant tasub endale meelde tuletada, et kavas püsides ei pea sa täielikult mitte millestki loobuma, isegi juustupastast. Palju kergem on siis sellest tegelikult loobuda, kui tead, et võimalus on alati olemas. 

Ahjaa, vahepeal külge hüpanud poolteist kilo on ära kadunud - ju siis oligi see mingi tsüklianomaalia. Nüüd siis olen 83,4 peal ja loodetavasti saab hakata taas allapoole rühkima. Nägu tundub kuidagi selgekujulisem ja minu fatpantsid tunduvad jalas kuidagi lohvakamad.