Two down, five more to go! Nimelt siis juhtus reedel (minu Fitlapi nädala-arvestuses nädala esimene päev) nii, et koos sõprade külaskäiguga läks vaatamata mu parimatele kavatsustele käiku patutoidukord (üldiselt planeerisin ise kenasti söögi, vaaritasin kahest erinevast retseptist asendustega žongleerides kauni kavajärgse forelli bataadi, brokkoli, päikesekuivatatud tomatite ja kinoaga ning magustoiduks küpsetatud kaneeli e puuviljasegu ploom/aprikoos/nektariin/virsik/õun/pirn sügavkülma-banaani “jäätisega”; kuid plaan varises kokku koguste rindel. Nimelt oli toit nii maitsev, et ma ei saanud kogustel sabast kinni enne kui kõik otsas).

Pole paha kasutada ära patutoidukord nädala alguses, mille ülejäänud päevad sisaldavad kahte sünnipäeva, ühte külaskäiku, ühte külaliste võõrustamist, ühte filmi esilinastust, ühte raamatuesitlust ja ühte Müncheni töösõitu. Põhimõtteliselt mitte ühtegi päeva, mille õhtu ei peidaks mingeid ootamatusi mida tavalise nädala puhul saaks patukaga puhverdada (okei, keda ma petan - vaadates ausalt oma elu, pean tunnistama, et see ongi minu tavaline nädal. Nädalal, mille kõik õhtud me veedaks kodus oma perega omaette koduseid töid tehes ja telekat vaadates tekitaks lastes mure, et kas me hakkame lahutama või oleme hulluks läinud. Pigem see viimane, sest kuna meil ei ole isegi telekat, peaksime vaatama ettekujuteldavat telekat ja see on sisuliselt juba garantii, et vanemat on hulluks läinud).

Anyways. Patukas reedel ära kasutatu, seisin silmitsi asotsiaalse nädalaga keset seltskondlikke üritusi. Kuna minus puudub võime (olen seda siin eelnevalt ka lahanud, peamiselt siis selle tõttu, et ma ei taha, et lapsed mäletaks oma emast peamiselt seda kuidas ta dieedil oli) külla minnes oma karbikesest süüa, otsustasin kaks esimest takistust sellel takistusrajanädalal (kaks sünnipäeva) lahendada koduse hommikusöögiga ning edasi 2 kaasapakitud toidukorraga (tortillarull omletiga ja lavaširull), mida konsumeerisin teel sünnipäevale autos. Varus hoidsin hilisõhtuse toidukorra juhul kui sünnipäeval peaks tekkima kriis ning valmisoleks kavast katapulteeruda või siis ka selleks, et koju jõudes end hea käitumise eest oma lemmik lohutussöögiga premeerida (selleks on banaan maapähklivõiga, mida teen banaanijäätise retseptist).

Kui väike morsiluristamine ja sümboolne tähelepanu-tõmbamise-vältimise-taldrikumäärimine kõrvale jätta, siis suutsin olla korralik!!!! Jeee! Kaks maas, viis päeva minna!