Ahastusmõtteid alla surudes tegelen ikka jätkuvalt tulemuste puudumise kiuste kavaspüsimise eest võitlemisega. Vahepeal ronis kaal jälle üles vaatamata sellele, et olen korralikult kavas. Nüüd siis sitsin juba 87 kandis. Mõistus on otsas. Hetkel tundub, et olen proovinud kõike - kaloraaži tõstmist, liikumise suurendamist, veejoomise suurendamist, magamise suurendamist, isegi natuke aega suutsin hoida nii, et kõik rauad olid korraga tules ja ikkagi... kaal tõuseb. 

Igakuine söögisööstude muster enne päevi jätkub ka ja aina raskem on sellega võidelda kui mingit kaalulangusesuunalist motivatsiooni peale ei tule. Oktoobrist saadik on olukord üsna rutiinne - mina püsin kavas, kaal muudkui vaikselt tõuseb. Vahepeal tuleb päevade-eelne isulaine, millega ma mõni aeg suudan võidelda, lõpuks alistun ja kolm-neli päeva söön, siis kraabin oma süsivesikused riismed kokku, tulen jälle kavasse ja jätkan vaikselt tõusulainel. Mõistus on otsas. 

Kaloraaži vähendada ma ei julge, sest juba praegu normaalse kaloraažiga on mul väga tugevad sundmõtted toidust, ma kardan, et kaloraaži vähendamine on.... hmmm. Aga äkki ikkagi peaks? Üks asi tõesti mida ma ei ole veel ette võtnud on kaloraaži vähendamine -10% ja vabavara koguse jõuline suurendamine. Äkki peaks ette võtma? See oleks siis viimane õlekõrs, mida ma oma mõistusega ette oskan võtta. 

Oeh.

Oeh.

Oeh.

P.S. Vahepeal ei ole ma suutnud masendavate kaaluuudiste tõttu siia blogisse üldse sisse logida, kuigi mul oli päris toredaid köögifopaasid, mida oleks võinud siia raporteerida. Näiteks eepiline maasikavahu feil. Ma ei tea mis värk selle erütrooli-stevia seguga on, aga ta käitub üsna etteennustamatult. Mõnikord on väike kogus väga tugeva magususega, teine kord tuleb pool pakki panna ja midagi ei juhtu. Ühtlasi mõnikord paneb ta suu kipitama. Kui ma maasikavahtu proovisin teha, siis oli tulemuseks esimest korda minu Fitlapi-aasta jooksul toit, mida ma ei suutnud ära süüa. Suu kipitas, kõht krooksus ja kõik oli nii jube, et viskasin minema. Sellest jäi mul kummitama aga mõte, et tahaks proovida sefiiri teha. Ja võtsingi ette. Eeldusel, et želatiin peaks olema vabavara ja vahukoore saab kohvi peale kasutada, tegin munavalgevahust ja pohladest sefiirilaadse olluse. Tõenäoliselt on marjade hulk liiga väike, et saada ausat sefiiri, pigem oli selline õhuline pastilaa, aga vähemalt hoidis kuju ja toitis mida-kõike-ma-ei-saa-süüa-valudes hinge. Natukenegi.