Kahekümne esimene blogi sissekanne - olen jõudnud Fitlapi-ajaarvamises kasiino-ikka, võin käia iseseisvalt totalisaatoreid kasutamas ja kui retseptide asendusribad selleks metafooriks kõlbavad, siis teen seda juba üsna usinasti. Olen pihta saanud vist mingil määral sellele asendamiste loogikale ning kuigi enamus suuremahulisi asendamisi, kus proovin peedist pesumasinale trumlit teha on grandioosselt ebaõnnestunud, siis väike banaan pirni asemel kohupiimakreemi sees juba täitsa toimib. 

Täis on saanud minu esimesed kolm nädalat Fitlapis. Juba kaks päeva tundsin murepilve kasvamas, sest ennast tundes on pärast pikka tublidusesirget kaalumisele järgnenud tihti kurvid täitsa vales suunas, sest kaalunumber on mind ree pealt maha löönud. Sel korral kartsin kohutavalt, et kaalunumber ei ole muutunud ja sukeldun juba tänasest enesehaletsusesöömise narkootilistesse ameerika mägedesse. Kuid, hoopis - olin alla võtnud! Kolme nädalaga kokku 3,9 kilo. Selle kolme nädala sisse jääb ju ka aasta kõige intensiivsem pühademaraton koos jõulude, uue aasta ja linn-maa-linn-maa-teiseeestiotsamaa-linn-maa nomaadlusega. Sel aastal oli ikka selline korralik bändi Mets-Eesti tuur ja tegelikult olen ära teeninud iseenda tagasihoidliku patsutuse oma kergelt rasvunud õlale, kuna suutsin kogu selle tuuri ajal koos 8 aastase, 5 aastase ja 11-kuuse tegelinskiga saada plaanijärgselt kõhu täis, ilma, et märkimisväärselt palju toitu oleks kompostihunnikusse hingedele söömiseks läinud ja ilma, et ise oleks märkimisväärselt laste taldrikute lõppusid tühjendanud või hilisõhtul ennast söömisega tuimestanud. Nii, et see siin on minu isiklik pisike kiidulaul iseendale, mida ma muidu kellegi kuuldes ei laulaks, sest olen ju ometi eestlane ja ennast kunagi ei kiida, aga teen seda siin selle pärast, et tean, mida tähendab liigne perfektsionism - sellele järgnevat düsperfektsionismi, antiperfektsionismi ja lõpuks täielikku minnalaskmisperfektsionismi. Seega on see hetk peatumiseks ja tulemuse tunnistamiseks nung tulemuse saaja ja andja tunnustamiseks. Minu isiklik 2018. aasta Esimese Kahe Nädala Elupäästja Auhind läheb ilma mingi kahtluseta Fitlapi-geeniustele. Ma ei taha mõeldagi, kus ma praegusel oma vaimsetel eksirännakutel hetkel oleks, kui päkapikk enne jõule ei oleks mulle pähe toonud mõtte Fitlapiga liituda.