Täna, pärast seda kui olin oma väljateenitud patukaks tarbinud järgmise hulga tooteid:

veerand singi-juustu lehttaigna lipsu

veerand juustu hatšapurit

mõned suutäied liha hatšapurit

kaks pekaanipähkli-lehttaigna pirukat

poolvägisi sisse pressitud rummikoogi suutäie

(te vist mõistate, mis mu suurim nõrkus on? loomulikult pagaritooted. ja kuidagi sattus nii, et tundsin, et tuleb taignavampiirile endas natuke järgi anda, et ta taas nädalaks suudaks minu sees olevas kirstus unne suikuda), hakkasin ma mõtlema taaskord patukajärgsele enesetundele. Õigemini kõigepealt mõtlesin ma süümepiinade saatel sellele, mitmeks aastaks ja mitmele väikelapsele jätkuks Lõuna Sudaanis sellest toidust, mis mina just oma first-world-problemi vaigistamise käigus alla kugistasin. Kui ma sellest mõttest üle sain, mõtlesin tükk aega enda sees olevale telliskivilaadsele klombule, mis moodustus sellest ärasöödud taignast ning sellele, et taolise gluteenihulgaga saaks juba väiksema korteri tapeetimise jaoks vajaliku kliistri koguse kokku. Aga kuna mul ei ole hetkel vaja veel ühtegi Lõuna Sudaani lapspõgenikku kaunilt tapetseeritud korterisse paigutada, siis hakkasin mõtlema hoopis iseenda kaalulangetamisele.

Sain aru, et söögiaegne enesetunne ja söögijärgne enesetunne on kaks elementi, mis moodustavad neljas erinevas kombinatsioonis minu jaoks allavõtmise võimaluste ja mittevõimaluste diapasooni:

Halb enesetunne söögi ajal (maitsetu ja mitte ahvatlev toit) ja halb enesetunne söögi järel (nälg) = tavaline näljutamisdieet

Halb enesetunne söögi ajal (maitsetu ja mitte ahvatlev toit) ja hea enesetunne söögi järel (täiskõhutunne) = igasugused tasakaalust väljas dieedid, a la "söö pool kilo riisi viis korda päevas ja joo sidrunimahla peale"

Hea enesetunne söögi ajal (maitsev ja ahvatlev toit) ja hea enesetunne söögi järel (täiskõhutunne) = Fitlap

Hea enesetunne söögi ajal (maitsev ja ahvatlev toit) ja halb enesetunne söögi järel (tellisikivi kõhus ja enesetapumõtted peas) = söögi mitte piiramine

Vot sellised valikud on mul elus. Kui niimoodi vaadata on üsna selge, miks peaksin jääma Fitlapiga. Seda enam, et täna hommikul andestas mulle mu patud ka kaal - jõudsin tagasi 85,1 kg juurde ning vahepealne kahenädalane seletamatu tõus ja küll niisama enigmaatiliseks kui ta oli tekkides, kuid vähemalt jäi ta loodetavasti ka minevikku. 

Homme siis - uus nädal, uute väljakutsetega, loodetavasti balansseerides kaalukaotuse diapasooni teises kolmandikus.