Novot, selline pealkiri siis sel korral. Sest samal ajal kui maailm jälgis põnevuses ajaloo esimese musta augu foto sündi olin mina ise mustas augus ja oleksin võinud sealt - kui nad vaid oleks küsinud - öelda, et seal pildistamisväärilist on vähe. Isegi mäletamisväärilist. Must auk oli nii suur, et imes mu isegi Synlabi laborisse lootuses saada vastus oma pidurdamatule kaalutõusule kilpnäärme testi abil. Vastus - kõik näitajad suudepärased. Tuleb ikka oma keha teadusele annetada, et lõpuks see energiasalvestamise saladus inimkonna kasuks pöörata.

Siis imes must auk mu Fitlapi klienditoele kirjutama, aga sealt ei vastatud.

Pärast seda töö tõttu poolteist nädalat kurikuulsal Põhja-Ameerika dieedil, mis isegi Okinawa imememmekesed paksuks suudab teha.

Ja nüüd kodus. Kaalul ees see number, mis oli siis kui ma alustasin Fitlapi. Kogu vahepealne üle -10 kg saavutus on läinud - umbes poole aasta languse ja poole aasta tõusu sinusoidil.

See tundus piisavalt šit seis olevat, et alustada oma blogimist taas nullist. Või noh, ühest.

Pärast paari FB fitlapi järjekordse eduloo lugemist hakkas mulle taas silma see salapärane “klõps peab ära käima”. Ma ei tea kas on võimalik, aga hetkel on selline tunne, et kerge klõps oleks nagu ära käinud. Klõpsukene. Klõpsukesekene.

Taassünnijärgsed strateegiad:

- toidu nautimine ei ole elus ainus rõõm. Toidusõltlasena tuleb leida endale muud rõõmud elus ja muuta söömine autopiloodiks (cit. Irina tekst Fitlapi blogis “Kui on raske, siis ma lihtsalt pingutan ja järgin kava just erilise hoolega justkui autopiloodi peal. Ja kui see keerulisem periood möödub, siis olen enda üle eriliselt uhke, et ei kaldunud oma teelt kõrvale ja suutsin rajal püsida.”)

- kavast tuleb ikkagi religioosselt kinni pidada. Kui ei pea, siis on lõpuks hea fantaasia korral pontšik ka kavajärgne toit. Pealegi on tagasi vaadates ainus aeg kui Fitlap mul tulemusi andis jusgt see aeg kui ma planeerisin kava järgi, tegin toite ette 

ja toitusin grammi täpsusega.

- valguse saabumisega on ehk mul muid võimalusi ka hommikul end üles saada kui kohvikus lattet luristada; ehk siis vabanen hommikusöögi väljas söömise vajadusest.

- olen natukene saanud end USA sõidul välja puhata ja hetkel on värske alguse tunne küll.

- Fitlapi trenn tuleb siiski inkorporeerida oma ellu. Kui isegi mitte langetuseks, siis vähemalt tuju tõstmiseks

- see artikkel suunas mõtteid paremasse suunda: https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2019/03/29/kuidas-teha-liikumissoovitustest-liikumisharjumus

keskendun teekonnale, mitte tulemusele.

- ennetan tüüplõkse, mille olen eelneva aastaga selgeks saanud (päevade ja ovulatsiooni aegne õgardlus ja isu - katsetan toidulisandiprofülaktikat ja kroomi magusaisu vähendamiseks sel ajal) ja kaalumise järgset tuju langust..