Esimene blogipostitus siin. Tahaks muidugi, et see oleks üleüldse esimene, et viimased 20 aastat minu elust ei oleks kulunud lõputule "esimesele", lõputule uuesti alustamisele. Et ma ei oleks see "Kaalust alla võtmine on imelihtne, ma olen seda teinud kümneid kordi!"-eksemplar. Aga kahjuks olen. Ja siin ma siis nüüd katsetan uuesti. Kuna juba Einstein teadis, et "the definition of insanity is doing something over and over again and expecting a different result", siis see uus kord tuleb teisiti, ja tuleb teisiti, Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti. Nimelt seekord koos härraga (seni olen püüdnud üksi hakkama saada) ja terve perekonnaga. Kuna üheks komistuskiviks on olnud alati see, et mina söön erinevalt kui ülejäänud pere ja lisaks sellele, et see nõuab tohutut tahtejõudu, tekitab kroonilise party pooperi tunde, kuna sa ei saa üheski kohas süüa kus teised tahaksid ja ühtegi toitu süüa mida teised tahaksid, siis saatuslikuks on tavaliselt saanud ikkagi see, et kogu minu toidutrallile tähelepanu pööramine tekitab minus hirmu, et ma soodustan oma pideva "mida ema süüa saab/tohib"-probleemistikuga lastel tulevase toitumishäire teket. Seega olen tihti käega löönud ja kõigi teistega pitsat sööma sõitnud. 

Teine asi mis on teisiti on see, et toitumiskava järgi ma tõesti varem ei ole katsetanud. Ja eriti muljetavaldav on mulle siinne võimalus ostunimekiri koos toitumiskavaga kaasa saada. Seda avastades tekkis minus korraga positiivne ärevus - kas tõesti, lisaks sellele, et ma saan hakata kaalust alla võtma jäävad ära ka need piinarikkad väsinuna ja tühja pea ning kõhuga kaubanduskeskustes kondamised...? Kas see on võimalik? Et tõesti lihtsalt vaatan toitumiskava üle, sisestan ostunimekirja mõne suurema keti e-poodi ja nädala toit tuleb ise ukse taha? Raske uskuda, see tundub liiga hea, et see saaks toimida, ütleb minu toitumis-restartimistest väsinud vaim, aga väike uudishimu mõtleb... äkki tõesti on see võimalik? 

Igal juhul - esimese vaatamise ja retseptide ja reeglitega tutvumise järel pean tõdema, et kõik näeb välja liiga hea, et olla tõsi. Ei midagi radikaalset, normaalsed, mitmekesised toidud. Köögivilju ei tohi unustada, neid peab lihtsalt mingi kireva hunniku tellima.

Ega's midagi: here goes nothing!