Esimene asi, millest aru saada, et kaal on tõusnud on ju riided. Teksad ei lähe hästi üle tagumiku või pitsitavad vöökohast või on liiga pingul kintsude ümber ja liibuvad topid on nii ümber, et tekitavad volte. Ausalt öeldes, tunnen ma end praegu alasti mugavamalt, kui riietes. Mul on kombeks õhtul peale pesu rätik peas paljalt peegli ees hambaid pesta.  cheeky Siis tundub, nagu kõik oleks omal kohal. Eriti, kui lihaseid pingul hoian – kannad koos, varbad väljapoole (V), jalad koos, tagumik pingul, kõhulihased pingul. Nii mõned minutid hambapesu ajal on äge vaadata, et tegelikult pole asi lootuselt kadunud. Lihased paistavad ja kõht on lame.

Viimased kuud olen pidevalt kaalunud, kas osta suuremad riided või võtta midagi ette massi kaotamiseks. Vaikselt on kujunenud pikemad ja laiemad tuunikad tavaliste T-särkide asemel ja venivad püksid tavaliste teksade asemel, kontoriseeliku asemel A lõikega seelik, mille alla on hea kõhukest peita, sellised jakid, mis käivad eest lahti ja sobivad langeva topiga kokku... Olen oma väikseks jäänud riideid ikka alles hoidnud, sest kavatsen neid veel kanda.  Mõnikord on kohvris tore tuuseldada ja meenutada vanu aegu. Kuidas ma küll 2 numbrit suuremaks olen läinud??

Poest olen otsinud selliseid riideid, mis teeks mind visuaalselt peenemaks – tumedad püksid, üle tagumiku ulatuvad tuunikad, kampsunid, topid, laiemad seelikud, kleidid. Kui õnnestub leida sobiv, siis peeglisse vaadates polegi nii paks, kui tavaliste riietega. Tuleb meelde ütlus, et pole olemas halba ilma, on vaid valed riided – ehk selle loogika järgi pole ma paks, mul on liiga väikesed riided.. või nagu South Park multika Cartman ütleb – ma pole paks, ma olen jämeda kondiga (i'm not fat i'm big boned). 

Või siis ma pole paks, ma olen lihtsalt liiga lühike. Vabandused –vabandused. Küll on tore end petta sedasi vabanduste ja suuremate riietega. Aga kui poest enam pole saada nii suuri riideid, ja tuleb minna juba spetsiaalselt suurte tüdrukute poodi riideid ostma?? Mind natuke hirmutas see mõte.

Kui vaatan vanu profiili pilteFB-s, siis poleks nagu näha kuskilt, et kaal on aastatega aina tõusujoonel olnud. Piltidel pole eriti aru saada, et kümne aastaga on ka kümme kilo juures.

Aga riided reedavad. Ma ei saa pirnikujulisena kanda riideid, mis seda veelgi rõhutavad – varrukateta lühikesed topid ja liibuvad püksid – kombo ajab lihtsalt öökima.

Naistel pole niigi riideid, mida selga panna (kuigi kapp on riideid täis), aga kui on tegemist kaalutõusuga, siis on see olukord veelgi keerulisem. Lahendus on lihtne – teoorias- pole vaja osta iga kuu uusi riideid juurde, vaid tuleb tegeleda probleemiga – keha vaja saada selliseks, et mahuks taas oma riietesse mugavalt ja siis seal hoida.

See on ka minu eesmärk – mahtuda oma riietesse, näha neis hea välja ja püsida vormis. See on kõige suurem väljakutse. Pöidlad pihku!