Puhkuse ajal on kogu ajaarvestus segamini. Igal nädalavahetusel on juba ajaarvamine paigast ära, sest ärkan mitte kella peale, vaid une järgi. Mul pole pisikesi lapsi, kelle pärast vaja vara ärgata. Nädala sees ärkan 6.30, teen hommikusöögi, sööme ja tööle. Lõuna on mul kaasa tehtud ja söön 12-13 ajal, õhtusöögi valmistan kohe, kui koju jõuan - sööme u 19 ja viimane söögikord on ka päris õhtusöögi järele kohe, sest magama sätin 22-23 ajal. Nädalavahetustel on kõik nihkes - hommik kell 9, lõuna u 2 ajal, õhtusöök ikka u 7 ajal ja viimane amps 10 paiku, siis võib ju tuttu minna hiljem.

Nüüd algas puhkus ja läksin maale. Maal on ilus ja maal on hea. Meil on tõeline luksus - oma pesa mere ääres ja tahan veeta seal suvel nii palju, kui vähegi võimalik. 

Magan nii kaua kui tahtmist on, üldiselt ikka 9- 10 ajal üles. Siis hommikusöök (hommikusöök on alati olnud minu jaoks kõige olulisem söögikord ja selleta ma ei saa). Lõuna tuleb meelde mehel enne kui mul. Ma ise kipun töötamise ajal söögi aja ära unustama. Peale lõunat jälle välja toimetama - maal tööd jagub alati, eriti aga kevadel ja suve algul. Õhtusöök on meil ikka plaanis, aga viimase nädala olen pidevalt ära unustanud viimase söögikorra ja täiega kavast mööda olnud õhtul. sad

Nt toimetasime väljas ja unustasin õhtusöögi täiesti ära, see oli juba lõunal valmis tehtud, aga oli tunne, et olime ju alles söönud ja siis polnud veel kõht eriti tühi, aga sõime ikka. Ja siis tuli meelde et hiline amps ka tegemata. Kavas oli banaanileib - keerasin massi kokku ja ahju. See sai nii hea, et imelik oleks olnud see söömata jätta. Aga siis ei jõudnud see 2 tundi seedida enne und. Läksin enne magama, kui oleks pidanud.

Ühel päeval käis mees kalal. Saime selle aasta esimese lesta saagi - esimene suitsulest. IMELINE!!! Ma valisin menüüsse lõhe ja kartuli. Vaatasin, et suitsulõhes on vähem rasva, kui suitsulestas, seega sõin lesta vähem, kui lõhet oleks pidanud. Lesta oli nii palju, et panin selle menüüsse ka õhtuks ja järgmiseks lõunaks. Iga päev suitsukala ma ei taha, pole nii suur kala armastaja, aga esimene suitsulest on lihtsalt niiii hea. 

Kava järgi on hea plaani pidada. Kui maale lähme, siis teeme kava järgi ostud ja süüa tehes on hea teada, et kõik vajalik on olemas. Kellaajad on minu jaoks aga puhkuse ajal nii palju nihkes, et viimase söögi jaoks aega eriti ei jää ja siis tahaks enne und midagi põske pista. Magusa isu tuleb, kui kava pole täielik. Midagi jääb ju puudu ja aju fikseerib selle kohe mälu järgi - magusat vaja. Kui midagi kapist võtta pole, siis on hea, aga kui tädi on toonud just suure shokolaadi, siis ma pidin sealt ühe tükikese võtma ja siis veel ühe ja veel ühe.. kuigi see oli nii vastikult magus. Varem polnud shokolaad niiiii magus. Vastik, aga ikka söön.. 

Nii et puhkus on küll tore asi, saab magada end korralikult välja, teha oma ilusat aeda veel ilusamaks. Chillida päikese käes ja nautida niisama. Aga toitumisega on keeruline. Pean endale vist panema äratuskella, et nüüd on vaja süüa lõunat, õhtusööki ja hilist ampsu. enlightened

Ees on nädalavahetus kodust eemal. Meil on tüdrukutega igaaastane 2-päevane trip plaanis - majutus hotellis, söömine hotellis ja kohvikutes, lõõgastus spas. Ma ei ole päris kindel, et ma leian restoranist, kohvikutest kava väärilist toitu, aga loodan, et selle paari päevaga enda saavutustele päris vett peale ei tõmba. Nii hea on mahtuda mugavalt riietesse ja super armas on, kui mees teeb kõhule pai ja paneb ka tähele, et see on nii ilus ja sile heart

Nädalake puhkust veel jäänud. Peab mingi süsteemi välja mõtlema, et ma ikka jõuaks süüa nii, nagu peab.