Olen hingelt patrioot. Elan Eestis ja armastan Eestit, eesti keelt, isegi Eesti ilma (eelistan siiski sooja kevadet ja suve ja sooja sügist), Eesti toite, loodust jne jne. Kui lähen ettevõttesse tööle, mis mulle sobib, kus on toredad inimesed, kes teevad õiget asja, siis ma olen täielik fänn ja patrioot ning tunnen ülimat rõõmu, kui keegi veel meie ettevõttest lugu peab. Kui ma alustasin Fitlapiga, siis lugesin suure õhinaga kodulehelt infot, jälgisin Facebooki postitusi ja mõtlesin, et ei tea, kas minu jaoks töötab ka sedasi. Nii kui nii ei tööta ja mingit langust ei tule ja mul on nälg raudselt jne jne. Aga võta näpust – ma vist olen nüüd Fitlapi patrioot ka smiley

Igal hommikul kodulehele sisse logides olen rõõmus, kui näen, et meid on siin jälle natuke rohkem. Varsti juba 100 000 täis smiley Kui FB lehelt loen postitusi uutelt kasutajatelt, kus nad aktiivselt uurivad ja nõu küsivad toitude kohta, siis on nii tore lugeda teiste kasutajate vastuseid ja soovitusi ja kogemusi. Keegi ei ole kuri ega õel, sest kõik kaalulangetajad teavad, et tuleb teha valikuid ja kiusatustele vastu panna, kui tahad eesmärke saavutada. Ja kui oled patustanud, siis ei ole kedagi süüdistada, kui kaal ei lange. Lihtsalt leppida olukorraga ja uuesti pingutada, tagasi õigele teele saada. Keegi ei kurjusta ega näita näpuga, et oled valesti käitunud. Me oleme toeks teineteisele ja tunneme rõõmu, kui keegi on edukas. Ma loodan siiralt, et minu kaalunumber ikka tasa ja targu liigub allapoole ja jääbki nii liikuma, kuni kõik on paigas ja siis jääb ka paika.

Tervislik toitumine on elustiil – teadsin seda varem ka, aga varem polnud ma teadlik, et tervislik oli enamjaolt see, mida varemgi sõin, lihtsalt varem olid mul valed kogused. Varem oli minu õhtusöögi portsjonis ahjus küpsetatud 3 kana poolkoiba ja suur kuhi ahjujuurikaid. Nüüd Fitlapi retsepti järgi tuli üks priske poolkoib ja natuke juurikaid. Nägin reaalselt vahet sellel, kui palju ma tegelikult enne üle sõin. Arvasin varem, et dieetitamine mulle ei sobi, sest see peab olema elustiil, et kaal püsima jääks ja ma ei kavatse elada nii, et ma ei söö midagi head – unustage ära! Me elame vaid korra ja ma tahan häid asju süüa. Nende heade asjade söömine aga liiga suurtes kogustes on viinud väikese ülekaaluni, millega nüüd siis tegelen. Jah, dieeditamine mulle ei sobigi, ma ei ole nõus heast toidust loobuma. Sellepärast mulle Fitlap meeldibki – see pole dieeditamine, see ongi elustiil. Ma ju sõin neid asju varem ka, lihtsalt vales koguses ja lisaks nuumasin end suhkruga iga päev.

Lapsed on küsinud, et kui kaua see Fitlap meil kestab. Selle peale ütlesin, et nii jääbki nüüd. Mingit vahet ju pole. Toidud on maitsvad ja kõhud täis. Nüüd on juures uusi asju ka, meie toidulaud pole enam nii igav, kui varem ja mu elu on palju lihtsam. Jah kaaluga grammide taga ajamine võib veidi tüütu olla, aga samas hoiab see mul kontrolli all kõike, et ma ei astuks sinna auku, kust välja ronin praegu. Fitlapiga on väikese aja peale tekkinud juba omad lemmikud toidud, kuid ikkagi on mõnikord tunne, et nädala kavasse kõik see, mida ma tahaks järgmiseks nädalaks süüa, ära ei mahu. Neid toite, mida ma tahan süüa on lihtsalt nii palju. Nagu täna – nägin FB grupis pilti juustusest kaerasepikust ja tuli suur isu peale, et oh, seda pole ammu teinud ja panin kohe 31.mai kavasse kirja. Nädala plaan on kogaueg ette tehtud. On mida oodata. Varem oli pidev peavalu, et mida süüa teha.. hommikul juba hakkasime sellele mõtlema ja mõnikord oli tunne, et meil on ainult 5 toitu, mida me teeme koguaeg. Nüüd on neid niii palju, et ei mahu nädala toidukavasse ära. Aitäh Fitlap!