Mai kuu lõpus oli meil IVF katse vol 4. Justnimelt katse, sest seda me teemegi - katsetame, kas läheb õnneks või mitte. Katse oli meil kõige edukam, me jõudsime nii kaugele, et ma olin rase, kuni esimesel ultraheli visiidil selgus, et kõik pole nii, nagu peaks - beebit ei olnud näha. Ootasime veel veidi ja juulis oli teine UH, siis tuli kinnitus, et meil pole seal kasvamas beebit. Lihtsalt ei arenenudki teda, tekkis vaid mingi mass ja kuna muud raseduse tunnused olid ikka - kerge iiveldus mõnikord, tundlikud rinnad, lõhnataju oli tugev, füüsiliselt kõik ok, siis keha ei saanud aru, et midagi oleks valesti ja tekitas hormooni edasi. Oli vaja kirurgiliselt sekkuda ja asi ära lõpetada. Nüüd siis olen nullis tagasi. Arstilt veel infot saanud pole, miks ja kuidas jne..  Aga seda tean, et kui kõik ok korras ja taastunud, siis tuleb ka katse vol 5. Ehk on see meie õnnenumber.

Nüüd on siis vaja sellest hormoonipaistetusest ja ülekilodest jälle lahti saada. Mai kuust saati tegin süste ja need ajasid kohe mul alakõhu punni. Peale siirdamist oli 2 nädalane ooteaeg, kus oli vaja end hoida ja igasugune füüsiline koormus oli keelatud, nagu ka paljud muud asjad. Aga isud olid ikka hea-parema järele ja nii ta siis tuli tasakesi.. see kaalunumber.

Endiselt kaalun ja mõõdan kord nädalas ja puhastuse protseduuri hommikul olin 75,1kg ja pärast seda paar päeva hiljem 76,6, mis on minu jaoks üllatus, sest arvasin, et kui tehakse seest tühjaks, siis on kaalu vähem. Paraku on paistetust ka rohkem. Kõht on nagu rasedal ja teatud riietega võiks palju õnnesoove saada. Kaal on suurem, mõõdud aga samad. See on nii veider, aga eks see käib asja juurde. Olen iga katsega paiste ja keskelt kohevaks läinud. Lisaks on sel nädalal nii kuumad ilmad olnud, et hommikul on ka nägu üles paistetanud ja silmad tunduvad nii pisikesed, käed-jalad nagu pakud ja päris ebamugav on olla, kuni siis jahutust saab. Loodan, et ilmad lähevad normaalsemaks, et saaks hästi magada ja korralikult välja puhata. See on ka minu kaalutõusu allikas. Kuldne kombo - vähe und, palju magusat jm näksi, vähe liikumist. Kõnnin ikkagi sama palju - tööle ja koju jala, aga võrreldes varasemaga on mul praegu olnud tempo väga aeglane, et mitte põrutada  liigselt. Nüüd tuleb sellest rütmist välja saada ja taastada normaalne elutempo. Rohkem kosutavat und, rohkem liikumist ja füüsilist koormust, vähem näksimisi ja magusat. 

Nagu graafikul ka näha, siis alla liigub mul kaal vaid siis, kui kava jälgin, isegi kui 100% ei ole kavas. Ja kohe, kui seal pausid tekivad ja söön suuremaid portsusid ja valget riisi, makaroni, siis on ka tõusujoonel. Tuleb endale tunnistada, et minu tavaline toitumine minu kehale ei sobi. Mulle maitseb see kõik, olen selle toiduga harjunud, aga see teeb mind paksuks. Nii et kas ma lepin sellega, et ma olen paks ja lähen aina paksemaks, mis ilmselt teeb mind haigemaks ja õnnetumaks, sest ma ei taha paks olla või siis ma muudan oma toitumist täielikult. Ma ei tohi üle süüa lihtsalt. Kui magu on koguaeg täis ja natukese aja pärast lükatakse sinna veel midagi juurde, siis ta ei saagi väiksemaks minna ja kuidas see suur magu siis peenikese inimese sisse ära peaks mahtuma. Ma olen emotsionaalne õgija. Nüüd tuleb need emotsioonid ümber suunata ja ajupesu teha endale. :) Loodame, et saan ikka järjele jälle..