"Okkaline saab olema sinu tee püha tõe juurde..." Umbes selline mõte on kummitanud mu peas alates veebruari keskpaigast, kui liitusin Fitlapiga. "Okkaline" tundub see tee küll vaid neil hommikuil, kui astun kaalule ja näen, et eelmisest kaalumisest saadik ei ole grammigi alla läinud või on neid koguni juurde tulnud. Keegi pole aga ju öelnud, et elu, sealhulgas kaalu langetamine, peab kerge olema. Nagu Ameerika mäed - üles-alla - nii käib ka kaalu langetamine. Ainult stressi tuleb vältida, sest see tõstab kaalu ja see omakorda stressi jne.jne. Nagu orav rattas.
Paar päeva tagasi sain Fitlapilt kirja, et mul on võimalus programmis osalemist teatud ajaks tasuta pikendada, kui saadan endast "enne" ja "nüüd" pildid. Fitlap arvestas, et kuna olen 4 kuud juba programmis osalenud, siis võiksin olla kaotanud 10 kilo. Paraku nii hästi pole mul veel läinud, kümnest on pisut puudu. Ja "enne" pilti mul ka pole, sest ma ei soovinud end 97-kilosena jäädvustada.

Võitlus ülekaaluga algas mul tegelikult põlveliigese operatsiooni pärast. Mis seal salata - liigeseprobleem tekkiski ilmselgelt ülekaalu tõttu, ealine kulumine lisaks. Lõikus läks kenasti ning suutsin ka haiglatoidu peal, mis teatavasti ei ole Fitlapi programmiga kooskõlastatud, oma varem saavutatud kaalu säilitada. Tagasi kodus, jätkasin valitud liinil.

Fitlapi programmist on mulle palju kasu olnud. Nende nelja kuu jooksul olen saanud uusi toiduretsepte, hakanud lugu pidama pähklitest ja seemnetest ning õppinud mulle vajalikke toiduportsjone arvestama, ilma et peaksin iga kord kaaluma.

Alati pole ju ka võimalik täpselt soovitustest kinni pidada: näiteks kuidas Sa sööd toidukorra juurde 1,7 pirni? Antud näite puhul söön mina kas 2 väiksemat või ühe tõesti suure pirni või vahetan hoopis õuna vastu.

Ka see on Fitlapi juures tore, et menüüs võib toite ja toiduaineid vahetada. Mäletan lapsepõlvest vanaema tehtud rukkijahuputru, mis lausa sulas suus. Nüüd odrajahupudru retseptis vahetan aeg-ajalt sealse jahu oma lemmiku - täisterarukkijahu - vastu ja naudin nostalgilisi hetki.

Fitlapi puhul ongi nende retseptiraamat mulle oluline abimees. Tõsi, vanas retseptikogus orienteerusin ma paremini kui uues ning seal sai valitud retsepti otse päevamenüüsse lisada. Õnneks on uue retseptiraamatu ülanurgast võimalik vanale lehele klikkida.

Üks väga hea asi selles programmis on veel toidukordade arv päevas - sa lausa PEAD neli korda sööma.
Kuigi mina olen umbes kaks tundi enne voodisse heitmist päeva viimaseks toidukorraks valinud ikka mingi kergema variandi, kas puuvilja, piima või keefirikokteili, ei ole magama minnes seda tudengiaegset tunnet, et ilma külmikus käimata und ei tule.

Aitäh, Fitlap!