See on mulle juba vana sõnapaar. Mina ja distsipliin nagu vanad sõbrad. Ma väga austan inimesi, kes oskavad oma elu toimetada kindla rütmi järgi, mis kasuks olgu kehakaalule, kodukorrale, rahakotile, aja planeerimisele, õppimisile. Kõik see väga viimase peal ja vaimusilmas näen, kui hästi see ka mul välja kukub. AGA... kui algab hommik ja kogu elu vajub peale, siis vaata, et jõuab esmasedki asjad tehtud.  Vat sellised käärid on minu ja minu distsipliiniga.

Näen, et FitLap on üks järgmine sõber, kes ehk õpetab seda ditstsipliiniga toime tulekut järk-järgult juurde. Esimesed kogemused on ikka need, et loen retseptid üle, hommiku ja ehk ka mõne vahepealse toidukorra suudan oma menüüsse võtta, aga ohh sa tont, juba on elu peale tormanud ja poolik päev on kui tühi päev, mis pole plaani järgi sooritatud. Ja algan jälle uuesti, mõned päevad reisil või mujal olles, kaovad ka nii, et retsepte ei jõuagi lugeda. Vähemalt ma mõtlen FitLapi peale :)

Arvasingi, et hea on nüüd siit kohast blogiga alata, varem oli ikka mõte, et küll ma ka blogi avan, kui tulemusi tuleb, AGA teengi vastupidi. Ma olen selline inimene, punaselt seinale ja karm kord, küll siis ka ditsipliin mind oma sõbraks tunnistama hakkab.

Minu ja ditsipliini kaikavedamisest järgmisel korral.

Lugupidamisega 

Kadri