Kui eelmine postitus kõneles heitlustest enne praegust hetke, siis nüüd kirjutan just nimelt praegusest. Eilne päev läks ülihästi - mitte ühtegi patuampsu, mis on minu jaoks saavutus, sest eile käisin tööl ja ahvatlused olid kõik vaid käeulatuse kaugusel. Töötan ju kiirtoidurestoranis toiduvalmistajana ning pidev "patutoiduhõng" hõljub ümber. See on üldse õudne, kuidas selline lõhn külge jääb. Kujutage ette, et lähete sellisesse kohta sööma ja viibite seal u pool tundi ja lahkudes tunnete pool päeva friikartulite ja praadimise lõhna endaga kaasas käivat. Tekib kohe tahtmine ennast puhtaks küürida. Nüüd kujutage ette, et viibite fritüüri vahetus läheduses 12tundi jutti ja pärast seda tuleb ühistranspordis koju sõita.. Võttis nina krimpsutama? :) Täitsa elava fritüüri tunne on pärast pikka tööpäeva. 

Lisaks patuampsude puudumisele hakkasin üle pikkade nädalate taas treeningkava järgima. Viimased korrad tegin juba kesktaseme kava, kuid seekord otsustasin uuesti algtaseme ette võtta. Pole ju kaua trenni teinud ja füüsis on kiire langema. Ja õigesti tegin - see, mis varem tundus lihtsana ja ei pannud korralikult higistamagi, andis lihastele korraliku koormuse ja täna annavad lihased kerge valuga tunda. Kui on mõni valu, mis mulle natukene isegi meeldib, siis on see lihasvalu. Näitab, et ma olen ennast liigutanud ja annab tulemusi. Väike erinevus oli ka see, et treenisin hommiku-ja lõunasöögi vahel. Tavaliselt juhtus seda pärast õhtusööki. Ilmselt ei treeninud ma siis nii intensiivselt, sest selja taga oli pikk koolipäev ja väsimus hakkas vaikselt maha murdma. Võib-olla peakski hakkama hommikuti treenima, saab kohe energia sisse ja ei pea õhtul enam selle pärast muretsema. 

Üks hea harjumus, mille olen Tartus elades külge saanud, on võimalikult palju jala käia. Maakodus elades jäi kool veidi rohkem kui 4km kaugusele ja isegi jalgrattaga kooli minek tundus vägeva ettevõtmisena. Praegu käin ca 4km kaugusele kooli jala, isegi siis kui koolipäev algab kell 8.15. Sellistel kordadel ärkan kell 6 üles, saan tunniga hommikused asjad aetud ja minek. Hommikune kiirkõnd aitab terve päeva energiale kaasa. Esimesed nädalad käisin bussiga ja seal loksudes tikkus kohe vägisi uni peale. Enam sellega probleemi pole.

Lõpetuseks mõtlesin, et lisaks paar pilti pea aastatagusest ajast ja nüüdsest.
PRAEGU:

JAANUAR JA VEEBRUAR 2015

Loodan, et varsti saan juba ilusamate tulemustega pilte lisada. 

Seniks ilusat jõulukuuootust! :)