Täiskäik

Rannailm my ass! Võisin terve nädalavahetuse õelalt kassa taga naeru kihistada, kui iga natukese aja tagant vihm kogu ilma üle kallas. Õelutsemine maksis kätte sellega, et sain laupäeval selle rõske palavusega endale korraliku peavalu, mis mind mitu tundi järas ega rahule tahtnud jätta. Õnneks külm dušš, korralik söök ja paar tabletti valuvaigisteid võitsid seekord selle lahingu.

Terve eelmine nädal möödus patustamise lainel. Laupäeva õhtul korjasin oma küpsetamiskraami kokku ja suundusime liftiga korrus allapoole, et 2 kooki kokku keerata. Valmimisel olid Pealinna kook (šokolaadibiskviit kaheks kihiks, vahele hapukoor ja peale šokolaadiglasuur) ja üks selle suve lemmikuid maasika-toorjuustu-vahukoore biskviittort - ehtne klassika. Esimese jätsin pliidilaenutajatele ärasöömiseks, teise võtsin pühapäeval toimunud Bauhausi Grillfestile kaasa. Jah, lugesite õigest - Bauhaus korraldas oma töötajatele grillfesti. Kuna ilm oli õhtul üpris pirtsakas ja kaootiline, varjusime oma pidusöögiga Drive In Arena katuse alla. Eelnevalt oli öeldud, et Bauhaus hoolitseb grilli eest, osakonnad võiksid aga miskit magusat valmistada. Ma siis arvasin, et ongi väike grill ja kõik. Kohale jõudes pidin taas veenduma, et Bauhaus on üks väga mõnus koht, kus töötada, sest töötajaid poputatakse korralikult - laud oli erinevate salatite ja lihavaliku all lookas! Söö palju jaksad ja jääb ülegi veel. Torte oli ka mitmeid, tahtsin kõiki maitsta. Lõpuks sain ma aru, kuivõrd raske on kohtunike töö pagarisaates - katsu ise kahtteist erinevat maiust mekkida! Mina igal juhul olin lõhkemas. Igatahes suur kummardus Bauhausile, et selliseid toredaid asju korraldatakse!

Viimased nädalad on olnud.. teistmoodi. Esiteks on kodus kõik teistmoodi ja ka seltsielu on palju elavam kui varem. Ma olen vist selle aja jooksul väljas käinud ja inimestega kokku saanud rohkem kui eelnevalt terve aasta peale kokku! Kah mul noor ja pea-laiali-otsas inimene! Reedel võtsin pärastlõunal suuna Tallinna vanalinna poole, et kokku saada oma pagariseltskonnaga, panin selle auks isegi kleidi selga (minu puhul väga harv nähtus, tavaliselt liigun kamo mustriga pükstes ja Rammsteini pusas). Ma ei oodanud sellest kohtumisest midagi sellist, milliseks see pärast kujunes - istusime kohvikus jutti 3 tundi! Jätkus juttu ja ka vesipiip otsustas meid pika kestvusega õnnistada. Poleks elu sees osanud arvata, et lisaks terveks eluks meeldejäävale kogemusele saan pagarisaatest endale sõbrad. See on nii lahe, et tahaks lausa tantsu lüüa, aga ma arvan, et alumise korruse naaber minu trampimist heaks ei kiidaks..

Siimuga oleme sel nädalal tublid olnud. Mul on küll esimene vaba päev, kuid maitsvad Fitlapi road pole tegemata jäänud. Hommikusöökide eest hoolitsen tavaliselt ikka mina, kuid kui mind pole õhtul kodu oma kohalolekuga austamas, saab Siim ideaalselt kava järgi toidu kokku klopsimisega hakkama. Sel nädalal on tema kulbi järgi valminud kana-nuudlisupp ja pannilabidas aitas maksakastme podisemisele kaasa, mina keerasin sel nädalal kokku tuunikalapasta. Esimest korda seda retsepti valmistades see isegi mekkis mulle. Kui seda varemalt teha olen proovinud, kasutasin retseptis olevaid tomatikastmeid - üldse ei meeldinud see punane plöga! Nüüd kasutan selle asemel ketšupit. Tean, et see pole päris õige, aga samas pigem teen toitu, mis mulle maitseb, kui sunnin end sööma midagi, mis absoluutselt neelust edasi ei taha minna. Üks mu viimase aja lemmikutest on veel oasalat, mida saab mõnusalt suure portsu. Seekord võtsin tööle kaasa.

Üleeile vabanesin töölt kella nelja paiku ning pärast mõningast puhkust otsustasime võtta rulluisud ja ratta ning ühe mõnusa trennitiiru ette võtta. Oleks olnud täitsa rahulik ring, kui poleks olnud viimast tõusu - joppenpuhh! Ma pidin ära koolema! Vastvalminud kergliiklustee, mis kulgeb Paldiski mnt kõrval, kujutab endast minu isiklikku põrgut, millest hea meelega iga kord läbi lähen - see võtab ikka korralikult võhmale! Pärast samast tõusust alla sõites on küll kerge surmahirm ja jalg hakkas ka eelmine kord all värisema, aga ülimalt äge on! Ma enam ei kujutaks ettegi, et sõidaksin ilma kaitsmeteta - pea, küünarnukid, põlved ja peopesad on mul kenasti vooderdatud. Õudusega vaatan neid, kel lihtsalt rullid all ja muud midagi - nagu ma ise vanadel noorusaegadel. Kui mõni kivike peaks end mugavalt keset teed sättima ja jääb täpselt mõne ratta vahele lösutama, siis näo ja asfaldi kokkusaamisel võivad olla üpris võikad tagajärjed.

Eile õhtul jõudsin zombistunud olekus töölt, peas juba arenesid esimesed peavalu alged, kuid ilm oli ilus, seega oli ka rattaga sõitma mineku seemneke ajju külvatud. Hakkasime just õhtusööki pintslisse pistma, kui kirjutas üks tüdruk meie pagarite grupist - tal olla üks tasuta treeningu voucher ning kas ma tahaks temaga koos minna ühe teise pagari BodyPumpi trenni kell 21.30. Mõeldud-tehtud, seega pakkisin endale trennitossud seljakotti, veepudel ka sinna juurde ning läksime ratastega sõitma. Kell 20.52 olime jõudnud Kakumäe sadamasse, kust panime tuhatnelja Mustamäe Keskuse MyFitnessi poole ajama - pidime sõbranjega kokku saama kell 21.15, seega kihutasime nagu oleks näljane karu sabas ja meil meepurgid kotis. Natukese hilinemisega jõudsime siiski kohale ning mina jõudsin trenni nii punase näoga, nagu oleks just BodyAttackist tulnud. Igal juhul oli trenn vägev, suur aplaus Raunole, sest ma vist polegi näinud nii professionaalse suhtumisega treenerit, kes tehnikale nii palju tähelepanu pööraks. Esimest korda sain aru, et teen kükke valesti.

Jõuamegi välja tänasesse. Tänu sõidetud kilomeetritele ja kangiga vehkimisele õnnestus ka kaalu nii palju meelitada, et ta manas ette numbri, mis mul suunurgad üles tõstis. Ka Siimul oli hästi. Minu algkaal eelmisel esmaspäeval oli 83.9 (väga jube, ma tean), Siimul 92.7. Tänase seisuga olin mina täpselt 83kg, Siim 90,9 - talle võib aplodeerida, mina oleksin paremaks võimeline. Siiski tundub, et praegu on kõik suunaga ülesmäge. Peagi võime loodetavasti rõõmustada uue elukoha üle, kuigi ilmselt esimesed paar kuud peame püksirihma kõvasti koomale tirima. Õnneks on meil Fitlap, mille abil ostunimekirja koostada ja võimalikult soodsalt läbi ajada.

Homme sõidame viimaks ometi maale. Kaasa tuleb ka Kaisa, kursaõde, kellele plaanin maaelu risti ja põigiti tutvustada. Saame kanu paitamas käia, seenele minna ja muud põnevat korda saata. Emps mainis, et võib-olla läheb ilusa ilma korral isegi meevõtuks - seda ma veel oma silmaga näinud pole ja ma olen kindel, et ka sõbranjel oleks seda äge näha. Pärast peame ilmselt kõik mesinikukostüümiga ringi käima, sest satikad kipuvad meest ilma jäädes kaunis õelaks minema. Õnneks hakkab isa neid peagi suhkru ja muu meelepärasega poputama, seega loodame, et nad pikka viha ei pea.

Seotud kujutis