120866 kasutajat 510 retsepti

PERSONAALNE TOITUMISKAVA
SULLE JA SINU PERELE.

Langeta kehakaalu
lihtsate ja kiirete retseptidega


PROOVI TASUTA

Proovi TOITUMISKAVA 3 päeva täiesti tasuta!

Paremini


Suvi on meid halastamatult kõigest nädalaga maha jätnud ning akna taga on õhk üpris karge. Meenutab rohkem sügist, kui minu arvamust kuulda tahate. Täiesti ajuvaba, et veidi rohkem kui nädal tagasi tekkis päikese all seistes tunne, nagu oleks sulavaks eriti rammusaks koorejäätiseks transformeerunud. Aga mis seal ikka – aasta teeb oma ringe ja ilma vastu ei saa ükski kahe jalaga maa peal viibiv inimolend, ükskõik kui palju ka ei tahaks või ei üritaks.

Ma ei tahtnud eelmise postitusega nii pikka vahet jätta, aga paljugi mis mina tahan. Nüüd pean peas läbi ketrama kõik põneva, mis möödunud päevades olnud on. Ilmselt ajan päevad sassi, niiet asjaosalistel palun minu peale mitte kuri olla – hea on, kui saan aru, millal nädalavahetus käes on.

Jätkuks eelmisele postitusele, kus vatrasin meevõtust – lõplik ülevaade korjatud meest on 97 pooleliitrist purki kulda! Kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi mingis meeltesegaduses kõnelenud, et peagi saad oma tarudest tulnud mett pruukida, oleksin talle näkku naernud. Nüüd aga.. uskumatu! Meil on ikka väga tublid mesilinnud, mis sest, et vahel kipuvad õelaks minema. Samas, kes ei läheks õelaks, kui tema kogutud varandus tuimalt ära võetakse ja purki pistetakse? Isa rääkis kord, et mesilased pidid meevõttu suhtuma kui pangaröövi – väga hea võrdlus minu meelest. Mina pole küll kordagi nende viha tunda saanud – ptüi ptüi ptüi -, aga isa ja ema on küllaga sutse saanud. 

Oeh, kuidas tahaks juba maale! Kotitäitest aiasaadustest, mis linna kaasa võtsime, on suuremalt jaolt alles jäänud vaid tühi mälestus. Vaid mõned õunad, kartulid ja paar küüslauku on alles. Tomatid ja kurgid pistsime nahka juba esimese nelja päevaga, mis linnas olime, ülejäänud läks umbes sama kiiresti. Kadedusega kuulasin ema, kes ütles, et kodus on tomatiuputus. Meil võiks ka siin tomateid taevast alla sadada, saaks sama öelda. Värsket kraami kulub kõvasti, topime vabavara pea igasse toitu. Siim on isegi suvikõrvitsaga sõbrunemas. Üldse ma olen jõle imestunud, kui hästi ta kavas püsimise ja toidu valmistamisega hakkama saab. Süüa oskas ta teha väga hästi juba enne Fitlappi, aga just kõik see kaalumine ja muu virrvarr, mis kava järgi vaaritamise juurde käib, viskaks nii mõnelgi isasel kopa ette. 

Endiselt leian end imestamast, kuidas olen pea igal nädalal väljas või külas saanud käia. Teoks sai kringlitegu – ma pean sellega ikka kõvasti vaeva nägema, enne kui julgen pilte postitada, just selle palmiku punumise osaga. Täidis kipub välja voolama ja taignasse tekivad augud. Iirise tegin seekord komme sulatades, mis pole pooltki nii hea variant, kui muscovado suhkrut kasutades. Nagu mu emps ütles, siis hea tulemuse saad vaid kvaliteetse toorainega. Meest sõnast, härga sarvist. 
Neljapäeval vedasin oma laisad kondid kella seitsmeks Telliskivisse, et kursaõdedega kokku saada. Üks neist reetis meid ja läheb teisele erialale, teisega saame endiselt filosofeerida tudengi peas keerlevale põhiküsimuse üle: mida me õigupoolest õpime? Loodan vastuse anda paari aasta pärast, kui oleme uhked ja veidi segaduses bakalaureuse kraadi omanikud, kuid ma pole väga optimistlik. Einetasime väikeses ja esialgu märkamatuks jäävas vegan söögikohas nimega Noodle Box. Aasiapärane vegan toit – midagi vähemat ma poleks oodanudki. Mina tellisin vürtsikad dumplingud, teised kaks otsustasid maiasmokki mängida ja võtsid mangoriisi. Otsaesise võttis ihigiseks küll – tšilliga polnud koonerdatud, kuid toit maitses väga hästi ja kindlasti said maitsemeeled midagi uut proovida. Kuna unustasin oma veepudeli koju, otsustasin külmikust samuti midagi uut võtta – ploomi-kardemoni limonaad. Maitses huvitavalt. Igatahes, jutustasime mitu tundi ning kui kätte jõudis sulgemisaeg, kolisime end F-Hoonesse üle. Mina kui põline maalaps olin väga üllatunud, kui leidsime kell 21 eest täiesti täis maja. Uskumatu! Kui üks kolmene laud vabanes, võtsime istet ja tellisime veidi magusat – toorjuustukooki ja brüleekreemi. Ehtne patt, kuid mis parata – kui juba siis juba. Oleksin tahtnud koogivalikust hoopis üht toorkoogikest proovida, kuid hind 4.90€ vaigistas selle mõtte üsna kiirelt. Ma loodan, et sõbranjed mul pead otsast ei hammusta, et pildi üles panen. 

 

Vabadel päevadel, kui ilm õue lulli lööma ei kutsunud, lösutasin diivanil ja lihvisin oma kudumisoskusi. Võite mind nüüd sõimama hakata, sest tõepoolest – ma valmistun jõuludeks. Juba augustis. Nii see käib, kui soovid kingitused kõik ise valmis vorpida. Ilmselt nii hästi ei lähe, et midagi ei peaks poest valmiskujul ostma, kuid suurema osa püüan siiski oma väikeste kätega valmistada. Pole midagi paremat, kui ise südamega tehtud kink! Kahjuks ei saa progressist pilte panna, sest sall, mis praegu varraste küljes oma järge ootab, on mõeldud Kaisale, kes mu blogile silma peale on pannud. Vihje võin anda – see on väga pehme!

Kui reede õhtu veetsime ninapidi teleka ees "Näljamänge" vaadates, siis laupäeval vedasime end kõleda ilma kiuste Vääna-Jõesuusse, et osaleda Muinastulede öö üritusel. Panime mitu kihti riideid selga, igaks juhuks võtsime mõne rõiva ja kummikud kaasagi, ostsime vihmakeebid ja läksime randa lõikava tuule kätte. Lained olid korralikud, tuul vali ja kakkus riideid. Kuigi päeval puistas ilmataat maa üle vihmaga, jäime õnneks õhtul kuivaks. Vihm oleks ilmselt kõik need mitmed sajad entusiastid ranna lähistelt mändide alt minema pühkinud. Meie kohale jõudes esines üks mu lemmikartiste – Karl-Erik Taukar. Muusika iseenesest polegi mu ülisuur lemmik, kuid inimesena on Taukar lavale loodud – suhtleb publikuga, viskab nalja ja paneb sind tundma, nagu oleksite pikaaegsed sõbrad, kellega tänaval kokku juhtudes lobisema jääda. Just selline peabki üks esineja olema, mitte nii, et marsid lavale, teed kitarriga plänn-plänn ja marsid minema. Järgnesid C-Jami mehed, kes peale ägeda muusika tegemise teenisid minu austuse ja imetluse ära ka sellega, et trotsisid rüvedat talveilma. Terve see aeg, mil nad vapralt oma pille saagisid, puhus neile mere poolt selga külm tuul. Sel ajal hakkas meie kõhtusid pisuke nälg näpistama, kraamisime seljakotist välja karbid õunte ja pähklitega – püsisime kenasti kavas. Ka Flyboardidega inimesi lõbustanud inimesed on kiituse ära teeninud, isegi kui üks neist rohkem nägupidi vette maandus kui õhku tõusis. Järgnes võimas ilutulestik, Hardi Volmeri müstilise mörritamise saatel lõkke süütamine ja Slacklineri Jaan Roose etteaste. Muidu oli kõik kena ja tore, kuid siiski jäi mind häirima asjaolu, et hakatakse unustama selle õhtu põhimõtet. Rahvast lõbustatakse toidu-ja joogitelkide, esinejate ja muu meelelahutusega – asi hakkab võtma juba jaanipäeva mõõtmeid. Inimesed kaanivad ennast õllest või kangemast kraamist täis, panevad pidu ja see tuli seal rannas võib nende poolest ka ära jääda. Muinastulede öö peaesinejaks peaks olema siiski lõke, mitte ansambel Smilers. 

   

Eile õhtul oli ilm kõvasti ilusam. Töölt koju jõudes leidsin eest Siimu, kes oli just rattaringilt koju jõudnud. Neelasin pettumustunde alla ja otsustasin üksi uisutama minna. Peale sööki kiskus aga silma kinni, seega tegime mõlemale silmale pool tunnikest und. Oeh, ma ei tohi ikka päeval magada. Nii raske on hiljem üles saada! Siimul oli ikka tükk tegemist, et mind padjast ja tekist armutult lahutada. Kuna ma rullitama ei viitsinud minna, panime autole hääled sisse ja sõitsime Nõmmele, et uudistada Pääsküla raba. Kuigi tegemist pole päris sellise rabaga, nagu mina harjunud olen, tekkis tunne, et oledki linnast kaugel ja lased mürast ja kärast nüristunud meeltel puhata. Väga mõnus oli jalutada, kaaslasteks ritsikad ja säutsuvad linnud. 

  

Täna kell 7 koitis akna taga ilus, tuulevaikne hommik, mis tõi mulle automaatselt pähe rullitamismõtted. Söök söödud, veidi seeditud ning võtsin oma uisud näppu ja kõndisin lähima kergliiklustee äärde. Rullid alla, kiiver pähe, kaitsmed külge ja minek! Uisutasin ligi 2 tundi, selle seas ka väiksed joogipausid. Pistsin rinda taas selle järsu tõusuga, kust hiljem alla sõites jälle jalg värises, kuid seekord sain languse läbitud ilma pidurdamata. Võssa või kõrval kulgeva Paldiski maantee peale maandumise oht oli olemas, kuid see on lihtsalt nii mõnus tunne – nagu lendaks! Nii kaua on kõik hästi, kuni see lendamine ei lõpe peavigastusega EMOs.

Mida ma siis ootan uuelt nädalalt? Täna õhtuks on plaanis sammud seada TTÜ poole, et osaleda Semestri Avalöögi peol. Eelmisel aastal ei läinud see plaan kuigi hästi – ei aksepteeritud minu ISIC kaarti kui isikut tõendavat dokumenti, seega peole sisse ma ei saanud ja pettusin TTÜ pidudes sedavõrd, et lubasin endale mitte ühelegi neist enam iial jalga tõsta. Noh, siin ma nüüd olen aasta hiljem oma lubadusi murdmas. Loodan, et seekord läheb paremini. Kolmapäeval ja neljapäeval on mu viimased tööpäevad enne septembrikuu pikkusele puhkusele minekut. Vast saan selle aja jooksul selgust, kas suudan kooli, sõprade, treeningute ja uue korteri vuntsimise kõrvalt tööl ka käia. Ah jaa, järgmisel nädalal saab Siimust korteriomanik! Siis saame hakata pead murdma, kuidas ja millega oma uus kodu sisustada. See on nii põnev! Püüame võimalikult palju ise teha – just mööbli osas – ja läheme ilmselt tuhnima erinevaid second hand kaupluseid. Nendest võib aeg-ajalt korralikke aardeid leida. Või kui mitte aardeid, siis paar münti ikka, mille peale midagi üles ehitada. 

Kavaga oleme endiselt "sina" peal, kuigi vahepeal on ette tulnud mõningad apsakad. Mul on nii raske hoiduda ahvatlustest, mis mind iga nurga peal meelitavalt kõõritavad. Kui tekib tunne, et pean-minema-poodi-sõõrikute-järele-muidu-suren, võtan selle asemel lusikatäie mett. Pole ka kõige õigem käitumisviis, kuid ilmselt parem, kui hunnik suhkrust ja nisujahust ja kurat teab millest läbiimbunud sõõrikuid. Minu suurimaks vaenlaseks ja takistuseks olengi mina ise. Juba sellest arusaamine on tegelikult aidanud. Asjad peavad paremini minema, enne ma alla ei anna!

Seotud kujutis

Teie Triin

Mina kasutan Fitlapi ja soovitan seda ka sulle!



Triin Toomsoo
19629 lugemist / 11 fänni
Ma kasutan Fitlapi, kuna:

FitLap on täiesti lollikindel, hõlpsalt kasutatav, tõhus ja seejuures ka taskukohane. Toit ei muutu eales igavaks, sest variante on meeletult palju! Lisaks on mitmeid magusaid retsepte, tänu millele ei kisu enam pilku šokolaadileti poole. Üks super asi :) Raudselt soovitan teistele!

Mina kasutan Fitlapi ja soovitan seda ka sulle!

Tee endale tasuta konto siin!
Blogijad

Viimased postitused


Astu esimene samm ja tee oma unistused teoks!


Soovid langetada kaalu ja saavutada oma unistuste keha? Parim aeg alustamiseks on just nüüd. Fitlap on sulle, kui soovid ilma nälga tundmata kaotada keharasva ning muutuda tervemaks.

Kuidas alustada?

  • Täida ankeet
  • Liitu
  • Hakka kaotama keharasva