Leidsin vaba hetke kirjutamiseks. Istun Tartu-Tallinn bussis, millega olen kolistanud juba poolteist tundi, tund veel minna. Üldiselt pole mul bussisõidu vastu midagi, Eesti piires lähevad need kilomeetrid väga kiiresti! Olen käinud bussireisil Itaalias, mistõttu tean, mis tunne on ühe päevaga üle 1000 km bussis loksuda. Seega see 200 km on justkui kiviga visata! Aga nüüd asja juurde.

Ma olen nii tüdinenud sellest, et pole ise oma raha peremees. Eelmisel aastal käisin gümnaasiumi kõrvalt tööl ning väike igakuine sissetulek oli olemas. Praegu seda pole ning sõltun täielikult vanematest. Miks mind ähvardas MyFitnessist loobumine? - raha. Miks ma poes käies näpuga kilohindu taga ajan, et odavam leida? - raha. Püüan igast suunast kokku hoida ning kui mõne meeldivama asja soetan, on see kohe raha raiskamine ja lollus. Nimelt tellisin FitShopi lehelt endale Fasti pudingupulbrit, soodushinnaga 24€ 20x30g. Lolli peaga lasin selle Viljandisse pakiautomaati saata - arvasin, et kohaletoimetamine võtab aega. Sõnumi sain juba teisipäeval. Kuna pakk saadetakse tagasi peale 7 kalendripäeva, ei jäänud mul muud üle, kui paluda vanematel pakk ära tuua. Ja millist peapesu ma sain, kui teada saadi, mis on paki sisuks. Ema ohkas ja küsis: "Millal sa küll täiskasvanuks saad?" 
Ma ei hakanud üldse vaidlema. Ei olnud mõtet. Okei, ma tean, et ma ei peaks selliseid asju tellima, kui väljaminekuid on teisigi, kuid... ma nii väga tahtsin! Niikuinii saan vaid aprilli lõpuni nautida MyFitnessi treeninguid, edaspidi pean ilmselt lootma heale ilmale. Vast ei kao trenniisu ära ja jätkan koduste vahenditega.

Trennist rääkides, täna ärkasin taas 6.15, kuigi oli vaba päev ja oleksin võinud vabalt üheksani põõnutada, ning läksin kella 8ks trenni, nimelt Boot Campi. Ma polnud seal varem käinud, niipalju teadsin, et selle teine nimetus on militaaraeroobika ja et see on päris raske, kuid see oli ka kõik. Kerge ärevustunne oli sees - kartsin, et olen ainuke naine kappide seltskonnas. Esialgu ei leidnud ma trenniruumi üles ja hakkasin päris pabinasse minema, kui lõpuks oli oidu eest infoletist küsida, kus Boot Camp toimub. Leidsin siis lõpuks koha üles ja liitusin seltskonnaga, mis koosnes 4-5 mehest ja 3 naisest. Trenni jooksul liitus veel kuskil 5 inimest. Alustasime kerge soojendusega, jätkasime ringtreeninguga. Mis mulle väga meeldis oli see, et treener näitas ette nii raskemad kui ka kergemad variandid - igaüks sai oma võimeid arvesse võttes valida. Mina läksin üldiselt kergema vastupanu teed, ei hakanud oma võimeid üle hindama, kuid trenni lõpuks oli ikkagi higimull otsa ees! Väga hea trenn! Püüan järgmisel nädalal seda veel külastada.
Linnas olles olengi iga päev mõnes MyFitnessi treeningus käinud, üldiselt BodyCombatis ja BodyPumpis, ning sinna otsa siis u 17 km kõndi. Tunne on väga hea!

Toitumise osas on see nädal ka väga hästi läinud. Ainus patuamps oli teisipäeval üks komm - õppejõul oli sünnipäev ning tundus ebaviisakas pakutud maiusest loobuda. See kulus siiski ära, sest kui tunnid kell 12 lõppesid, mu kõht korises, kuid ees oli veel 6 km kojukõndi. Nõnda leevendas see kommike näljatunnet. 
Katsetasin ära pitsa lillkapsa põhjal. Esiti viskasin kõik lillkapsa korraga blenderisse, mille tulemuseks oli kapsakört kõige all ja ilusad tugevad terved tükid ülal. Kaapisin siis kõik välja ja hakkasin peotäite kaupa kapsast blenderisse viskama. Õnneks see läks edukalt, kuid pärast oli kogu köök lillkapsatükikesi täis, mina kaasa arvatud. Paras segadus. Lõpuks sain siiski kõik kokku segatud, põhja ahju ja pealepanekuks kana ja seened praetud. Peale paningi spinatit, seeni, kana, paprikat ja juustu ning pean tunnistama, et esimese korra kohta päris hea! Igatahes parem, kui nt tomatisupp, mida ma põhimõtteliselt lihtsalt neelasin, mitte ei söönud. Ma ei talu selle tomatiplödi maitset, tee mis tahad. 

Üks pisut kummaline asi. Sügisel sõin hommikuti peamiselt retsepti "puder banaani ja piimaga" järgi, kaal langes. Kevadet alustasin retseptiga "koorene puder munaga" ning kaal püsis paigal või hoopis tõusis! Praegu naasin taas vana lemmiku juurde ja kaalulanguse suhtes on progress paremini märgatav, hetkel kaalun 80,5. Ilmselt oleks see number väiksem, kui ma oleksin nädalavahetusel suutnud loobuda kõigist neist maitsvatest salatitest, Britta ja Napoleoni koogist, mis õe sünnipäevalauda katsid. Õnneks nüüd pole mõnda aega ühtegi sünnipäeva ega muud koosviibimist, kus ahvatlused uksest ja aknast sisse pressiks. Eks näis, kuidas mu Tallinna-nädalavahetus läheb. Poiss-sõber küll toetab mind väga, aga kui ta pole oma korterit magusast lagedaks teinud, nagu teda enne tulema hakkamist palusin, ma uksest sisse ei lähe :D Söögu kava toitu, kui tahab, et mina sama teeks! Täna plaaningi katsetada veiseburgerit. Ostunimekiri on paigas ning nõudsin, et saaksin ise poodi minna. Siimuga läheb meil alati kuidagi teravaks poes käies - mina tahan uurida ja vaadata, tema riiulilt võtta ja kohe minna. Raske, raske..

Sel korral kahjuks pilte ei lisa, teinekord ;)

Praegu on bussiaknast vaadates ilm päikeseline - mida enam Tallinna poole, seda ilusamaks läheb! Tartu oli täiesti pilvine. Saadan kõigile päikest siit kevadisest ilmast ümbritsetud bussist! :)