Juba mitu päeva olen kirjutamiseks hoogu võtnud, nüüd siis jõudsin tegudeni. Ma parem ei hakka kirja panema asju, mida ma nädalavahetusel valesti tegin. Nimekiri tuleks liiga pikk. Märksõnad: vastlakuklid; jäätis; lihapirukad. The end. Tundsin, et muutun sellest nisujahukraami söömisest ise ka kukliks. Väga raske oli olla koguaeg, aga samas maitses kõik NII hästi. Ikkagi isetehtud kraam. Ja kui juba vastlakuklid, siis need õiged. Mina pooldan traditsioone ega hakka õiget vastlakuklit kavva paigutamisega ära rikkuma. Ja pere poleks mul seda niikuinii teha lasknud. 

Nõndaks. See on nii veider, kui lihtne on kava järgida linnas olles ja kui raske on seda maal olles teha! Siiski on olukord paranenud ja libastun harvemini kui varem. Kaal pole kahjuks langenud, aga see on puhtalt mu enda viga. Suudaks ma ahvatlustele EI öelda, oleksin juba ammu bikiinivormis. 

Midagi positiivset. Alustasin sel nädalal BodyVive ja Zumba treeningutega ja kuigi ma sahmerdan palju rohkem ringi ja päevad on pikemaks veninud, tunnen end rohkem energilisemana, kui näiteks kuu aega tagasi! Esmaspäeval ja kolmapäeval on siis BodyVive, teisipäeviti Zumba. Kui ma täiesti aus olen, siis zumba mulle nii väga ei istu. Võimalik, et asi on harjumises. Igal juhul maksin 4 korra eest ja siis vaatan edasi, kas jään seal käima või mitte. BodyVive on aga väga mõnus! Tõeline energialaks! Võiks arvata, et peale 45-minutilist rabelemist on toss väljas, aga mina tunnen, et võiksin teise samasuguse otsa teha! Lisaks treeningutele olen hakanud taas koju-kooli-koju kõndima, kui ilm vähegi lubab. Õnneks on nüüd lumi sulanud ja kõnniteed üpris kuivad ja lausa lust on kõndida! Eile näiteks oli selline päev - hommikul jala kooli (6km), 1h 45 min seminar, siis bussiga koju, 3 tundi vaba - tegin söögi valmis (8 toidukorda), siis alla pooleks tunniks kooli loengusse, mis tegelikult pidi kestma 45 min, seejärel jälle koju ja kahe tunni pärast taas kooli - zumbasse. Peale trenni ei viitsinud ma kümmet minutit bussi oodata ja asi päädis sellega, et marssisin Tervishoiu Kõrgkoolist jala kesklinna ja seal hüppasin bussile. Alati kui mul on bussini ca. 10 minutit, otsustan järgmisse peatusesse kõndida. Mida ma passin seal? Mõttetu. Üldse on äge, et kui ma alustasin septembris jala koolis käimisega, kulus mul 3 km peale sama aeg, mis praegu 6 km läbimiseks. Kõnnitempo on korralikult tõusnud ja võhma ka kõvasti juurde tulnud. 

Üldjoontes praeguseks kõik. Loodan, et sõbrapäeva tähistamine möödub tervislikumalt kui vastlapäeva tähistamine. :)