Alles see oli, kui särasin crossfiti võistluste poodiumil ja olin uhke oma sportliku vormi ja saavutuste üle. Üheksa kuud järjepidevaid treeninguid alal, millesse armusin silmapilkselt, olid end ära tasunud. Keha oli tugev ja toonuses, suutsin teha esimest korda elus isegi lõuatõmbeid. Aga mis kõige olulisem, nautisin treenimist täiel rinnal. Ees ootas võistlusterohke suvi. Vähemalt nii ma arvasin. Aga elul olid teised plaanid. 

Minust oli saamas ema. Ühes rõõmujoovastusega saabus õige pea ka esimese trimestri väsimus. Trenn läks määramata ajaks pausile ja minu uueks parimaks sõbraks said uinakud. Ja kuigi mul erilisi isusid ei olnud, sõin siiski kogu raseduse vältel just seda, mida parasjagu soovisin. Piiranguteta. Ilma kuigi palju liigutamata. Tasapisi hakkas tõusma ka kehakaal ning sünnitusmajja minnes olin juurde võtnud ca 15kg. "Umbes pool sellest jäi sünnitusmajja", tahtsin ma kirjutada. Aga kus ta siis jäi?! Miks nii öeldakse?! Laps tuli ju ikka koju kaasa! Igal juhul sünnitusjärgselt kaalusin ca 8 kg rohkem, kui enne rasedust. Ühtlasi oli suur osa lihasmassist ilmselt rasvaga asendunud. Seega tegelik kaalutõus rasva arvelt oli kindlasti veelgi suurem. Aga ma endiselt ei stressanud. Küll aga olin kergelt häiritud sellest, kui kaootiliseks oli muutunud kõik see, mis puudutas minu enda söömisharjumusi. Jah, tänu imetamisele ja pikkadele jalutuskäikudele kaal küll vaikselt langes, aga see, mis ja millal suhu rändas oli kaugel tervislikust. Ma lihtsalt ei suutnud välja nuputada, mida süüa teha, et see oleks ühtaegu kiire, maitsev ja tervislik. Pidev ideedepuudus oli ka üks peamistest põhjustest, miks ma Fitlapiga liitusin.

Kui sünnitusest oli möödas poolteist kuud, otsustasin lõpuks end käsile võtta ja Fitlapiga alustada. Teadsin, et mütsiga lööma pole mõtet tulla. Seega oli vaja plaani. Head plaani ja tugivõrgustikku. Mis ma siis tegin?

- Väljakutse. Inimesi motiveerivad erinevad asjad. Mind motiveerib võistlusmoment, hasart ja kambavaim. Nii ma siis tegin kahele sõbrannale, kes on samuti lapsega kodus, ettepaneku kaalud kuumaks ajada ja suve alguseks beebikilodest lahti saada. 8. aprill oli see päev, mil meie ühine teekond algas. Fikseerisime algkaalu, kandsime excelisse ja leppisime kokku, et uuendame tabelit igal esmaspäeval kuni juuni alguseni. Etteruttavalt ütlen, et esimese viie nädalaga on kadunud ca 5kg ning olen raseduseelse kalaunumbri juures tagasi. Aga teekond jätkub.  

- Ühine chat. Motivatsiooni hoidmiseks ja teineteise inspireerimiseks tegime Facebooki ühise chati, kus jagame pilte oma toidukordadest ja lobiseme niisama maast, ilmast ning muidugi toidust. Kui kellelgi on patused mõtted või juba patt hingel, siis vastavalt olukorrale kas nahutame, lohutame või julgustame teineteist. Jagame ideid, avastame koos uusi retsepte ja toiduaineid. Saame hoogu juurde teineteise edusammudest ja pakume tuge, kui kellegi tuleb isu käega lüüa. Ühtlasi on mulle suureks abiks see, et üks sõbrannadest on juba "teenekas" fitlapija ning tema nõuanded on mind palju edasi aidanud. 

- Toetusgrupp. Fitlapi ühine toetusgrupp on kahtlemata kuldaväärt. Ega need kaalujälgijad ju omala ajal asjatult kokku saanud, et muljetada ja teineteist toetada. Mõttekaaslastel on eesmärkide saavutamisel suur roll. Kui alguses olin grupis pigem vaikiv vaatleja, siis nüüd mõtlen üha aktiivsemalt kaasa ning ütlen aeg ajalt ka sõna sekka. Tänu teistele grupiliikmetele olen hakanud julgemalt retseptidega eksperimenteerima ja endalegi üllatuseks küpsetama. Ma kahtlustan, et olen viimase paari nädala jooksul rohkem kooke küpsetanud, kui kogu ülejäänud elu jooksul kokku. Poleks arvanud, et minus agar pagar peidus on. Aga vaadates teiste kasutajate isuäratavaid kooke, tuleb endalgi tuhin peale. 

- Kapist välja. Tegin omale Instagrami konto @toidupildistaja. Seda mitmel põhjusel. Esiteks olen ma ise kangesti õnnelik, kui leian kas Fitlapi toetusgrupist või mõne kasutaja Instagramist uue põneva retsepti, mida katsetada. Äpis on lihtsalt nii palju retsepte, mille vahel valida. Teiste kogemus teeb minu jaoks menüü koostamise märksa lihtsamaks. No ja kuna me oma chatis nii kui nii pilte jagasime, siis miks mitte neid ka juba avalikult jagada. Äkki aitavad minu toidupostitused omakorda mõnel teisel fitlapijal ideid leida ja rajal püsida. Mul on hea meel, et selle lühikese ajaga, mis ma pilte jaganud olen, olen saanud juba hea hulga tagasisidet ja küsimusi. See valmistab mulle siirast rõõmu ning annab hoogu juurde. Teiseks motiveerib avalik konto mind uusi asju katsetama. Sest kes ikka viitsiks jälgida kontot, kus üle päeva samu toite presenteeritakse. Kolmandaks - avalikult toimetades minimeerin patutoidukordade arvu, sest no natsa on ikka piinlik, kui suure hurraaga end Fitlapijaks kuulutan ja nädal hiljem on kontol vaikus. Võimalik muidugi, et keegi isegi ei märkaks ja see sotsiaalne surve on ainult mu peas. Aga hea, et see vähemalt sealgi on. Neljandaks. Mina olen kindlasti üks nendest inimestest, kes sööb silmadega. Postituse tarbeks pildistan kõik toidud üles ja noh, eks ma natuke ikka vaatan ka, kuidas miski taldrikule saab. On teistel ilusam vaadata ja endal pidulikum sööma asuda. Ahjaa, ärge laske end minu kasutajanimest eksitada. Kasutajanimi on @toidupildistaja, sest ma lihtsalt pildistan toitu. Pildistan telefoniga, ilma igasuguse ettevalmistuseta ja "möödaminnes". Ehk ma pea end kindlasti mingiks toidufotograafiks. Samas mõnus hasart on sellest siiski tekkinud. Tahaks teha üha ilusamaid pilte ja toitu üha ilusamini taldrikule sättida. Aga kolmekuuse beebi kõrvalt pole see kuigi lihtne. Aga omamoodi hobiks on see mulle nende nädalatega, mis ma pilte üles olen pannud, saanud küll. Ja mingi hobi peab ühel kodusel emal ju ometigi olema! Tundub, et Fitlapist on saanud minu hobi ja ma naudin seda täiel rinnal!

- Blogi. Kirjutada on mulle alati meeldinud, aga vot blogi pole ma kunagi pidanud. Aga kui Fitlap palus mul Instagrami tarbeks oma tegemistest paar rida kirja panna, siis mõtlesin, et kirjutan parem pikemalt ja hoopis Fitlapi blogisse. Isikliku blogiga alustamiseks olen ma vist liiga laisk, aga siia võin kirjutada küll. Peamiselt küll enda tarbeks, aga kui kedagi peaks minu tegemised huvitama, siis andke julgelt märku, millest võiksin lähemalt pajatada. Järgmise postituse idee juba küpseb! 

Millised on teie "tugimeetmed" rajal püsimiseks? 

Toidupildistaja Kristel 

Leiad mind Instagramist @toidupildistaja